- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Osa dividenditulust omavalitsustele
Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks oleks otstarbekas tuua nende eelarvesse ka osa elanike dividenditulust, kirjutab Viimsi vallavanem Siim Kallas (RE).
Kõigis valdades elab hulk inimesi, kes valla eelarvesse sentigi ei maksa. Osa nendest maksab mõnda teise omavalitsusse, osa ei maksa üldse midagi. Meie Viimsi valla pilootprojekti käigus ilmnes, et selliseid elanikke on umbes veerand.
Inimeste tulude struktuur on aja jooksul muutunud. Kasvanud on iseseisvast ettevõtlusest saadav tulu, dividendid (mis riigieelarves on kirjas juriidilise isiku tulumaksuna). Palk ei ole enam ammu suure hulga inimeste ainus sissetulek. Viimsi vallas on kiiresti kasvanud maksumaksjate osakaal, kes saavad väikest palka, aga peamise tasu võtavad dividendides. Valla eelarvesse ei laeku taolise tasustamise skeemis suurt midagi.
Aastal 2002 sai Eestis dividende 26 196 inimest, möödunud aastal 70 506 inimest. Viimsi puhul tähendaks näiteks 2% dividenditulust vallale pea miljon eurot lisaraha aastas. Selleks, et suurendada valla tulusid, on vaja valda elama meelitada võimalikult palju füüsilise isiku tulumaksu maksjaid, ehk siis palgasaajaid. Hea on, kui see tähendab elukeskkonna parandamist ja teenuste arendamist vallas. Halb, kui elanike meelitamiseks kasutatakse igasuguseid kavalusi, millel pole elukeskkonna parandamisega mingit pistmist.
Vald ega linn ei saa otsest kasu vallas toimivast ettevõtlusest. Peale maapoliitika (detailplaneerimise) ei ole nende käsutuses võimalusi ettevõtluse toetamiseks ega eelarve tulude suurendamiseks. Ei jäägi palju muud üle, kui lunida raha riigieelarvest ja abirahadest.
Mõistlik oleks, kui kasvõi väike protsent juriidilise isiku tulumaksust (dividendidelt makstavast tulumaksust) laekuks kohalikku eelarvesse. See ergutaks omavalitsusi ka ettevõtlusele head keskkonda looma. Selle võrra võiks füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendada.
Rohkem iseseisvust
Kui kohalike omavalitsuste rahastamist kujundati, oli soov anda omavalitsustele võimalikult suur iseseisvus oma rahaasjade otsustamisel. Kohalik eelarve pidi toetuma eelkõige kohalikele maksudele. Nendeks olid kinnisvaramaks, tehingumaks ja muud. Maailm on muutunud ja Eesti koos sellega, vana skeem ei tööta enam ja tuleb luua uus valem. Nii et omavalitsused oleksid rohkem ise majandavad koos täiendavate võimaluste ja vastutusega.
Omavalitsuste rahastamise probleemi ei saa lahus vaadata regionaalpoliitilistest väljakutsetest. Kui lihtsalt suurendada ettevõtlusega seotud tulude või ka kinnisvaramaksu laekumist, võidavad sellest jõukamad piirkonnad. Paralleelselt rahastamismudelitega on vaja selget ettekujutust, kuidas toetada omavalitsusi, millel pole sellist tulubaasi nagu on Tallinnal ja Harjumaa omavalitsustel. Aga tasakaalustatud regionaalarengu rahastamine pole ka praegu väga hästi lahendatud.
Seotud lood
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele