Välistudeng – parim välistööjõud

Välismaalt tulnud kraadiõppureid oli Eestis 2016/2017 pea 4000. Neile lisanduvad külalis-üliõpilased, kes veedavad aasta-pool Eesti kõrgkoolis, kuid saavad kraadi siiski oma koduülikoolist. Eestis on seni nähtud välistudengites eelkõige kasu meie ülikoolidele, õppelaenu ja mitmekultuurilisema keskkonna­ ja õppe kvaliteedi loomise kaudu. Välistudengite tööturule toomiseks on tehtud õige vähe. 

Tudengite inimkapitali vähene märkamine on sulaselge raiskamine. Erinevalt tööloaga riiki tulijatest on ülikoolid ja välistudengid ise teinud nende Eestis kohanemisse juba suured investeeringud. Paljud välistudengid on saanud Eesti riigilt stipendiumi, nad on haritud, juba osaliselt kultuuriliselt integreeritud, neil on siin võrgustikud, nende palga- ja muud ootused­ on realistlikud, sest nad on siin juba mõnda aega elanud. Neil on Eestis tunnustatud haridus, mis välistab välismaiste akadeemiliste- ja kutsekvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise kadalipu, mis võib mõnel juhul osutuda väga aeganõudvaks. Ehk enne uute sisserändajate riiki toomist, kes ei tea Eestist suurt midagi, kelle ootused Eestile võivad olla ebaadekvaatsed, oleks mõistlikum­ paremini rakendada juba riigis­ olemasolevat inimvara, sealhulgas välistudengeid. 

Välistudengite potentsiaalist ilmajäämise probleem on üleeuroopaline. Kuigi Euroopa Liit on juba praegu atraktiivne­ õppimise sihtregioon, andes 2016. aastal välja 0,6 miljonit esmakordset elamisluba õppimiseks, jääb lõpetajatest vaid 16–30 protsenti (sõltuvalt liikmesriigist) elama ja töötama Euroopa Liitu. 

Hollandi eeskuju

Eesti suudab hoida 28 protsenti. Kaod on märksa väiksemad nt USAs, Kanadas, Austraalias.­ Parema positsiooni saamiseks kõrgharidusega välismaalaste­ hoidmisel ja rakendamisel muutis Euroopa Komisjon nn tudengite direktiivi, mis muu hulgas soodustab töötamist õpingute ajal ning loob liikmesriikidele kohustuse anda välistudengitele pärast õpingute lõppu viisa tööotsimiseks­ või ettevõtte alustamiseks. Maiks peavad Euroopa Liidu liikmesriigid direktiivi oma õigusesse üle võtma. 

Paljud liikmesriigid on märganud välistudengite potentsiaali ka pärast õpingu­ lõppu ja mõni üksik, nagu­ Holland, on välja töötanud riikliku strateegia (Make it in the Net­herlands) ja nimetanud koordineerivad üksused Hollandis hariduse omandanud välismaalaste rakendamiseks riigis. 

Holland keskendub juba hariduse välisturunduses erialadele, kus on kõige suurem tööturuvajadus; kõikvõimalike­ administratiivsete tõrgetega, mis on seotud ülikooli vastuvõtmise, elamisloa saamise ja pikendamise, elukoha leidmise, pangaarve avamise, töötamise ja muu sellise lahendami­sega, tegeletakse intensiivselt;­ pingutatakse selle nimel, et välistudengid ajaks Hollandis­ juured alla – leiaks kohalikke sõpru ja tegevusi. Keelt õpetatakse­ tasuta nii klassis kui ka äpi abil.

Kui Eesti eelmise aasta kvalifitseeritud sisserände poliitika lipulaev oli start-up-viisa, siis 2018 tõusevad fookusesse välis­tudengid.

Autor: Marion Pajumets