Kas Eesti on uus Soome?

Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, Soome kogutoodang inimese kohta on Eestist ikka ca 1,4 korda kõrgem.

Aabitsatõde ütleb, et sissetulekute taseme kujundab oskus kasutada töötajaid ning kapitali selliselt, et valmiv toode või osutatud teenus oleks maksimaalselt väärtuslik. Oluline pole vaid see, kuidas toota, vaid ka see, mida toota. Nii tekkis näiteks sada aastat tagasi Jyväskylä rahvakooliõpetajal Juho Jussilal küsimus, miks nii suur osa Soome kodudes ja koolides kasutusel olevatest puitesemetest on välismaist päritolu. Ta rajas töökoja, mis hakkas valmistama puidust arendavaid mänguasju. Nii Soome kui ka välismaa laste poolehoid tagas väikese pereettevõtte eduka püsimajäämise. Näiteks 1926. aastal loodud lauamäng „Fortuna“ on tootenimekirjas ka praegu.

Soome toodete edulugu näitab väga ilmekalt, et müügiedu ei pea rajanema madalal hinnal. Kesk-Soome metsadest pärit puit ning kohalike käsitöömeistrite oskused on väikeettevõtte toodangule andnud kvaliteedi, originaalse disaini, aga ka päritolumaa Soome identiteedi.

Ühiselt parimaks

On see ehk põhjamaiselt kargem keskkond, mis põhjanaabrid tootlikumaks muudab? Kui erinevaid konkurentsivõime edetabeleid sirvida, siis on Soome puhul tegemist tipptasemel riigiga, mida iseloomustatakse skaala ülemise piiriga peaaegu kõigis kriteeriumides.

Pigem on globaalse konkurentsivõime esikümnes püsiva Soome probleemiks see, et kogu majanduskeskkond on nii kõrgelt arenenud, et lihtsaid lahendusi selle paremaks muutmiseks polegi. Erandiks on suhteliselt kõrge ja keeruline maksustamine ning tööjõuturu kohatine ülereguleeritus. Lihtsam maksukeskkond ja paindlikum tööjõuturg on seevastu Eesti ühed eelised. Seega koidab Eesti ja Soome järgneva aastasaja alguses võimalus kombineerida Soome ja Eesti tugevusi nii, et kokku saakski maailma parim ettevõtluskeskkond.

Tekst on avaldatud Eesti Panga blogis.