Riik nöögib keskmise sissetulekuga väikeinvestorit

Esiteks need, kelle aastatulu koos palga, dividendide ja kõige muuga jääb kokku alla 14 400 euro. Nendega on kõige lihtsam, nemad dividendide tõttu midagi juurde maksma ei pea.

Teiseks need, kelle brutopalk on suurem kui 2100 eurot kuus (25 200 eurot aastas). Ka neil ei teki palgale lisanduvate dividendide pealt täiendavat maksukohustust. Seda lihtsal põhjusel, et nende jaoks on tulumaksuvaba määr niikuinii 0 eurot ja saadud dividendide pealt on äriühingud juba tulumaksu tasunud.

Kõige keerulisem on asi nendega, kelle igakuine brutopalk jääb alla 2100 euro piiri ning kes lisaks teenivad dividenditulu. Oletagem, et minu brutopalk on 1200 eurot kuus. Järgmisest aastast on see viimane piir, kus saan kasutada maksuvaba tulu maksimaalmääras ehk 500 eurot kuus (aastas kokku 6000 eurot). Saades aasta jooksul lisaks palgale dividende näiteks 10 800 eurot, siis ei ole igakuine maksuvaba tulu enam 500 eurot, vaid 0 eurot. Mis omakorda tähendab, et mul tekib kohustus maksta täiendavalt tulumaksu 6000 eurolt, mis teeb lisamaksukuluks 1200 eurot.

Miks nii? Põhjus on selles, et erinevalt senikehtinud süsteemist võetakse alates uuest aastast maksuvaba tulu suuruse arvestamisel lisaks palgale arvesse ka saadud dividendid. Toodud näite puhul muudavad just saadud dividendid minu maksuvaba tulu nulliks, tuues  sellega kaasa täiendava maksukohustuse.

Kas nimetada seda dividendide topeltmaksustamiseks või millekski muuks, on juba maitseasi. Formaalselt on maksuametil õigus, et dividendid on jätkuvalt maksuvabad, ent kui täiendava maksukohustuse toovad kaasa üksnes ja ainult saadud dividendid, siis on sisult igati kohane rääkida ka dividendide topeltmaksustamiseks.

Nii palju siis väikeinvestorite, Eesti keskmise palga saajate, toetamisest tegudes.