Rahandusministeeriumi eesmärk oli uue süsteemi loomisel ja erisoodustuse hinna arvutamisel lähtuda veelgi täpsemalt töötaja poolt saadava hüve väärtusest. Seetõttu leiti, et õige oleks erisoodustuse hinna arvutamisel lähtuda sõiduauto võimsusest. See näitaja olevat tugevas korrelatsioonis sõiduauto hinnaga või kuludega autole.
Võimsus ei määra hinda
Siinkirjutaja julgeb oletada, et on inimesi, kes on märganud, et sõiduautode hind või kulud sõltuvad rohkem või väga suures osas ka mõnest muust komponendist kui vaid võimsusest. Näiteks bränd, lisavarustus jne. Üksnes võimsuse pinnalt auto kasutamise väärtuse arvutamine on sama täpne nagu habeme seostamine suurte tuludega.
Kui analüüsida täna kasutuses olevaid sõidukeid ja nende värve, oleks võimalik esitada väide, et esineb tugev korrelatsioon sõiduki hinna ja teatud värvide vahel. Erisoodustus on loonuspalk ehk tasu, mida makstakse kuidagi teisiti kui rahaga.
Erisoodustusmaksu eesmärk on tagada töötajate võrdne kohtlemine, sõltumata sellest, kas palka makstakse rahas, asjades või teenustes. Kui senine süsteem ei mõõtnud piisavalt täpselt sõiduauto kasutamisel saadavat väärtust, siis ei ole lahenduseks see, kui tehakse halvem süsteem.
Probleem on nimelt selles, et kui auto kasutaja on nõus tooma ohvriks sõiduki võimsuse, siis on äärmiselt lihtsalt võimalik maksu vähendada ja seda sõltumata auto väärtusest. Vali võimalikult kallis automark, piirdu keskmise võimsusega ning lohuta end luksuslike lisadega. Ei saa rääkida korrelatsioonist sõiduauto hinna ja võimsuse vahel, vaid lihtsalt tarbija otsustest enda auto komplekteerimisel. Üks valib võimsuse, teine valib brändi, kolmas lisasid. Kulu on lõpuks sama, maksukoormus aga erinev.
Maksude optimeerimiseks vali Tesla
Maksuõiguse teooria kohaselt ei tohi aga maksukohustuslasel olla võimalik komplekteerida enda maksukohustust. Ja lõpuks, kes eelistab mitte loobuda võimsusest, see ostku Tesla Model S (568 kw). Maksustamisel võetakse ju aluseks liiklusregistri püsi-nimivõimsus, mis on Tesla Model S puhul vaid 66 kw.
Kolmas probleem seisneb veel selles, et uus kord ei arvesta maksustamisel sõiduauto reaalset kasutamist. Erisoodustus rakendub täies mahus ka siis, kui kasutus on minimaalne. Seega on töötaja tegelik boonuspalk väikese sõidu korral madal, kuid maksukohustus on suur. Järelikult suunab uus süsteem veelgi rohkem kasutama tööandja autot erasõitudeks, sest minimaalne kasutus on kõige kahjulikum.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.