Robotid võtavad raamatupidamise üle

Kurb küll, aga selline rahulik andmesisestaja töö kaob juba praegu kiirelt. Kui töö on rutiinne ja seda saab algoritmina kirjeldada, kuulub see automatiseerimisele. Andmete kontrollimine, andmete kopeerimine ühest programmist teise, standardsete aruannete koostamine – seda kõike suudavad robotid juba praegu teha. Eesti uuendusmeelsemad ettevõtted juurutavad tarkvararoboteid ning sellealased teadmised järjest levivad.

Suhtlemine jääb inimestele 

Aga ukse taga on ootamas juba ka pearaamatupidajate ja audiitorite töö oluline automatiseerimine. Kuigi seda on praegu raskem uskuda, kuulub ka nende töö praktiliselt täies ulatuses (94%) lähema 20a jooksul automatiseerimisele. Eeskätt muidugi andmete kontrollimise ja aruannete koostamise osa. Finantsanalüütikute tööle ennustatakse 23% ulatuses automatiseerimist ja finantsjuhtide tööle 7%. Nende töö seisneb rohkem teiste inimestega suhtlemises ja seda on veidi keerulisem asendada.

Eesti on selles valdkonnas maailma mõistes tegelikult päris tubli – müügiarvete väljastamine e-arvetena, ostuarvete digiteerimine, pangalaekumiste programmi sikutamine failina, raamatupidamisprogrammi ühendamine API-liidese abiga müügiprogrammidega on meil reaalsus paljudes ettevõtetes. US Florida raamatupidajad olid hiljuti vaimustunud Eesti ostuarvete haldusprogrammist –oi, meie klientidest ei kasuta sellist asja küll keegi... Eestis on ostuarvete haldusprogrammid, e-arved ja pdf-arvete digiteerimine kasutusel juba üle kümne aasta!

End väga arenenud ja kõrgtehnoloogilise riigina positsioneerivas Singapuris ei ole ettevõttel võimalik ilma paberil tšekiraamatuta toimetada, kuna ettevõtted nõuavad makseid tšekkides.

Raamatupidamisteenuse osutaja Singapuris (suurde rahvusvahelisse ketti kuuluv ettevõte) küsis, mitu korda kuus te meile dokumente toote? Ja kui sai öeldud, et paberarvete asemel kasutame me ostuarvete haldusprogrammi – oli nende kommentaar: jaa, me oleme kuulnud, et Eestis on IT kõrgel tasemel...

Relvasta ennast oskustega

Automatiseerimine on ohtlik peamiselt neile, kes ei suuda või ei viitsi ajaga kaasas käia ja uusi oskusi õppida. Kes sellega hakkama saavad, neile on see hoopiski võimalus tegeleda rohkem olulisemate ja huvitavate asjadega ja vähem rutiinse tööga.

Kui sa töötad arvestusvaldkonnas, siis on sul just praegu kõige õigem aeg korraks peegli ette seista ja teha üks väike enesevaatlus. Mida ma oskan? Mida ma peaksin juurde õppima? Kui hea suhtleja ma olen? Kas ma peaksin keeltekursusele minema? Kas ma olen liiga kauaks ühele töökohale jäänud? Suhtle ka oma kolleegide-raamatupidajatega, arutage oma arenguvõimalusi ja mõelge julgelt endale ise positiivne tulevikustsenaarium välja. Kasuks tuleb kindlasti erialaliiduga (Eestis on selleks Eesti Raamatupidajate Kogu) suhtlemine, kuna seal pööratakse suurt tähelepanu digiraamatupidamisele ja valdkonna tuleviku kujundamisele.