Kes usub ilusa lõpuga ärimuinasjutte?

Elas kord üks Ettevõte. Ta oli tubli ja tegus ning suurte eesmärkidega. Kord aastas võistles ta teiste ettevõtetega, sest soovis olla esirinnas. Aasta lõpus oli uhke tunne numbreid kokku lüüa ja oma valdusi üle vaadata.

Ettevõttel oli kokku kogutud igasugu varandust – hooneid, mille üle valvata, masinaid, arvuteid ja muud väärt kraami. Ja oli ka inimesi. Inimeste abil sai Ettevõte numbrid sellisele tasemele, nagu ta soovis – kord kuus oli vaja inimestele lihtsalt meenutada, kui suur eesmärk neil tuleb saavutada. Vangutada laitvalt pead, kui on kulutatud rohkem teenitust, ning vaikida tunnustavalt, kui kõik on läinud plaanipäraselt. Inimestele see sobis, sest nad uskusid Ettevõttesse ja Ettevõtte eesmärkidesse.

Ettevõttel oli ka üks lemmikkoht. See oli ühel kõrgel korrusel asuv klaasist kamber, mille laual oli Püha Arvuti ja selle sees Püha Excel. Ühel päeval, kui Ettevõte tornis Exceli taga mediteeris, koputas üks Inimene uksele. Ettevõte ehmus alguses, sest polnud nii ammu inimestega rääkinud ja polnud ka veel aasta lõpp, et peaks kõnet pidama. Inimesel oli soov, et kuigi eesmärgid on toredad, tahaks vahepeal ka puhata ja mängida, tööd võiks pisut vähem olla.

„Ei saa,” ütles Inimeste Inimene. 

„Saab,” ütles Ettevõte.

„Ei saa,” ütles Inimeste Inimene.

„Saab“, ütles Ettevõte.

„Ei saa,” ütles Inimeste Inimene. Ja kui nad surnud pole, vaidlevad nad tänapäevani, ainult et head inimesed jõudsid vahepeal Ettevõtte juurest ära minna.

Päris elu põnevad väljakutsed

Õnneks päris elus ei ole meil liiga palju neid ettevõtteid, kus tõsimeeli arvatakse, et kõike saab vaid rahas mõõta ning et inimestega tegelemine on pehme ja teisejärguline teema. Päris elus ei pea neid valdkondi omavahel vastandama, sest kõike, mida inimkeskse töökultuuri hüvanguks tehakse, saab tegelikult ka mõõta. Küsimus on, kas oskame ja tahame mõõta. Kui palju maksab ühe hea inimese lahkumine ettevõttest? Kui palju maksab vale värbamisotsus? Kui palju maksavad üksteise otsa lükitud ja laialivalguvad koosolekud, rollide ebaselgus, kehv kommunikatsioon, sisseelamisprogramm, konfliktsed suhted tööl, hoolimatult lõpetatud tööleping jne? Kui palju maksab see, kui inimene tunneb, et ta ei saa oma rollis, selles ettevõttes anda endast 100protsendilist oskuste-teadmiste-kogemuste panust?

Erinevate ettevõttest tulenevate takistuste, aga samas ka nõrga enesejuhtimise või tervisealase kirjaoskamatuse tõttu kaotame tegelikult oma potentsiaali. Näiteks kui me ei maga hästi, muretseme liiga palju, sööme ebatervislikult, oleme sõltuvustes või liigume vähe, kahandab see meie tegelikku võimekust oluliselt. Ja organisatsiooni jaoks tähendab see suurt raiskamist.

Tööõnne diskursuse keskseks teemaks ongi iga inimese võimekust tema rollis suurendada ja tekitada töödisaini meetoditega harmoonilist kokkukõla organisatsiooni eri eesmärkide, rollide ja tegevuste vahel.

Kuidas on olukord lahendatud Proeksperdis, saad lugeda personaliuudised.ee-st.