• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,28%7 652,86
  • DOW 300,26%53 417,16
  • Nasdaq −0,76%25 980,19
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
Vabalt võiks pensionikoguja oma investeeringu pensionile jäädes täies ulatuses välja võtta, kui ta riigi osa sissemaksetest tagastab, leiab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Laske pensionisambast lahkuda!
  • Foto: Panthermedia
Mulle ei meeldi kohustuslik kogumispension. Kellelegi ei meeldi riigi poolt pealesurutud kohustused. Võiks olla üksnes riiklik pension nagu vanasti, et riik peab mind üleval, kui vanaks jään. Samas olen tänulik, et kogumispensionite süsteem omal ajal ellu kutsuti, sest mõistlikku alternatiivi lihtsalt pole. Vanad ajad on möödas ja enam kindlasti tagasi ei tule.
IRLi juht Helir-Valdor Seeder tegi hiljuti ettepaneku kohustuslik kogumispension ära kaotada. Paraku ei kirjeldanud ta võimalikke tagajärgi – ilma pensioniea või maksude tõstmiseta, teistest eluvaldkondadest raha ümbersuunamiseta või laenu võtmiseta jääksid tulevased pensionärid nälga. Kahetsusväärselt viiksid pikemas perspektiivis nälgimiseni ka loetletud meetmed, sest paratamatult tooksid need tulevikus kaasa majanduse ja ühes sellega ka rahva ostujõu kokkuvarisemise.
Meeldib see või mitte, kui soovime pensionipõlves vähegi mõistlikku äraelamist, siis säästmisest me ei pääse. Inimeste oodatav eluiga kasvab ja sündide arv jääb alla rahvastiku taastootmise taseme. Selle tulemuseks on maksumaksjate arvu  vähenemine. Oodatav riiklik pension on  paarikümne aasta pärast üksnes 20–25 protsenti keskmisest palgast. Minimaalse mõistiku toimetuleku lävendini, milleks Euroopas peetakse 40 protsenti, saame jõuda üksnes koos kogumispensioniga. Sealt ülespoole, uuringute kohaselt inimeste endi loodetava 70 protsendini, saab jõuda vaid vabatahtlike säästude toel.
Kui kaotataks ära pensioni eluaegsuse ja väljamaksete regulaarsuse põhimõte, ei oleks enam tegemist pensioniga, vaid lihtsalt riigi poolt peale sunnitud säästmisega. Kindlasti ei oleks riigil mõistlik sinna sotsiaalmaksu arvel omalt poolt sissemakseid teha, sest raha kasutamise eesmärk ei ole määratletud. Eluaegsuse põhimõtte kaotamise asemel oleks otstarbekam juba lõpetada kogu kohustuslik kogumispension tervikuna. Nii saaksime kohe vähendada sotsiaalmaksu või suurendada praegusi pensione. Samuti jätaksime inimestele alles 2 protsenti nende palgast, mida väiksem osa suunaks säästudeks, enamus aga tarbimisse. Seeläbi kasvaks majandus ja ühes sellega ka riigi maksutulu. Samas ei ole see kahtlemata ühiskonna jaoks jätkusuutlik ja, nagu kirjutatud, jääksid tulevased pensionärid nälga. Seega, kohustusliku kogumispensioni kaotamine on täiesti vastutustundetu mõte.
Ühiskonnas on pettumust pensionisamba suhtes palju. Tuhka peavad endale pähe raputama nii finantsteenuste osutajad kui ka riigi esindajad. Siiski, nagu viimastel aastatel näha, pingutatakse nii süsteemi reformimise kui ka klientide usalduse tagasivõitmise nimel kõvasti. Usun, et lahendusi on võimalik koostöös leida.
Samas oleks otstarbekas anda neile vanemaealistele, kel koguneb pensionisambasse väga vähe raha, õigus pensionisambast lahkuda, tagastades mõlemale, nii inimesele kui ka riigile, nende sissemakstud osa ning kohelda pensionäri nagu tal poleks teist sammast kunagi olnudki.
Samuti oleks mõistlik rahuldada pensioniühistu Tuleva ettepanek ja lubada tulevikus pensionikogujal oma investeering pensionile jäädes täies ulatuses kohe välja võtta. Seda arusaadavalt tingimusel, et inimene tagastab riigi osa sissemaksetest. Kui inimene ei soovi riigi kaasabil kogutud raha eluaegseks pensioniks kasutada, oleks riigi makstud osa tagastamine õiglane nii riigi kui ka pensionikoguja vaatenurgast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

67.9%
18.3%
13.8%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele