Terrorivastane võitlus käib kogu aeg

Samuti on Euroopa seni suhteliselt aeglaselt arenenud operatiivse koostöö kanalid hakanud kiirendust juurde saama. Nende all pean silmas üle-euroopalisi andmebaase, näiteks Schengeni alasse viisavabalt reisida saajate andmebaas ETIAS ja Euroopa sõrmejälgede andmebaas EuroDac – ja need on vaid mõned andmebaasidest –, mis kõik peaksid andma operatiivteenistustele kiire reageerimis- ja ka analüüsivõimekuse. Sealjuures on oluline n-ö täppistuli – see tähendab, et põhjalikult raalitakse välja ohtlikud inimesed ja keskendutakse konkreetsetele isikutele, mitte kogu rahvusrühmale, kuhu nad puhtjuhuslikult kuuluvad. Laia lauaga löömine ei ole kuigi tulemuslik ja vaid lõhestab ühiskonda. Kõik see on aga eriteenistuste köögipool.

Siseturvalisus saab raha juurde

Kui vaadata tänavapilti, on oluline hinnata reageerimisvõimekust ja heidutust. Esimest korda üle 15 aasta täiendatakse korrakaitsjate ridasid, mitte ei tõmmata neid kokku. Just tulevikku silmas pidades panustab Eesti taas siseturvalisuse tugevdamisse ning politsei- ja päästeameti eelarvele lisandub järgneval neljal aastal kokku üle 21 miljoni euro. Juba järgmisest aastast kasvab siseturvalisuse eelarve just selles suunas, et kahekordistada suuremates linnades kiirreageerimisvõimekust. See tähendab, et politsei- ja piirivalveametil on esiteks tänaval võimalik patrullida suurendatud jõududega, samuti on neil reserv täiendavaks reageerimiseks ning võimalik panustada rohkem suurürituste turvalisuse tagamisse. Lisaks uute inimeste töölevõtmisele hangitakse uut tehnikat.

Teine pool on piirkonnakonstaablite arvu ligi poolesaja võrra suurendamine. Piirkonnakonstaabli roll on selliste nähtuste nagu radikaliseerumine ja kuritegude ettevalmistamine juures palju suurem kui esmapilgul tunduda võib. Just konstaabel, kes tegutseb kogukonnas, on võtmeisik info kogumisel ja vahetamisel, ohumärkide äratundmisel. Need on kõik uued tegevused, mis esimest korda on suunatud meie kõigi turvalisuse suurendamisele. Märkimata ei saa jätta ka päästevõimekuse tugevdamist, kuna tehnika ja varustuse, sealhulgas demineerimisvarustuse hankimiseks on planeeritud järgnevatel aastatel 3 miljonit eurot aastas.

Andmebaasid ja varustus ei tee üksi aga midagi, kui me lahtiste silmadega ringi ei vaata ja toimuvast oma järeldusi ei tee. Eesti õpib pidevalt sündmustest kogu maailmas ning siinsetele suurüritustele ja suurematele rahvakogunemistele eelneb alati riskianalüüs, mida kohandatakse vastavalt maailmas toimuvale. Nii on ka eri sündmused, näiteks jõuluturg Tallinna vanalinnas või laulu- ja tantsupidu turvatud näiteks nii, et sinna autoga üldse ligi ei saagi. Tihti me ei näe kõiki turvamiseks kasutusele võetud meetmeid ega peagi nägema. Kodanike jaoks on oluline teada, et töö meie turvalisuse tagamisel käib kogu aeg ning neid demokraatlike riikide vastu planeeritud terrorirünnakuid, mis maailmas politsei tõhusa töö tulemusel ära hoitakse, on oluliselt rohkem kui neid, mis teoks saavad.