Valitsus ei tea, mida ta tahab

Tavatarbija ja reaettevõtja saab anda hinnanguid valitsuse tööle ainult ajakirjanduse vahendatud info baasil. Tänase valitsuse maksupoliitikale on aga raske hinnangut anda, kuna täpselt sel hetkel kui ajakirjandus mõne maksuteema jõulisemalt üles võtab, muutub valitsuse seisukoht selle maksueelnõu suhtes. Eemalt vaadates on väga raske sellist käitumist maksupoliitikaks nimetada. Pigem on tegu pidevate maksukatsetustega. See külvab segadust ja ebakindlust ning jätab mulje, et valitsus ise ka ei tea, mis ta tahab või plaanib.

Mõned valitsuse liikmed on väitnud, et rikkust on vaja ümber jagada. Isegi, kui selline ambitsioon mõnes maksumuudatuse ettepanekus ka oleks, siis ma arvan, et ajastus on praegu väga vale. Me oleme elanud pea kümme aastat väga karmis surutises. Seda näitab kas või see fakt, et tänast väikest majanduse elavnemist nimetatakse mõnede poolt ülekuumenemiseks. Tsiteerides klassikuid: absurd!

Fakt on, et ümberjagatavat vara pole märkimisväärselt tekkinud. Need, kellel seda oli, on selle juba kaheksa aastat tagasi Eestist välja viinud – sinna, kus rahaga saab reaalselt raha juurde toota.

Esmalt me peaksime harjuma kasvava majandusega ja siis hakkama mõtleme, et millises segmendis seda akumuleeruvat vara tulevikus ümber oleks vaja jagada. Kasvav majandus ise juba parandab päris palju kõige madalama ühiskonnakihi probleeme. Ja kindlasti tekitab ka mõned uued juurde.