Millal jõuab raha maale?

Eesti Panga statistika järgi moodustus kommertspankade ettevõtete laenuportfell eelmise aasta lõpus 70% ulatuses Tallinnas ja Harjumaal tegutsevatest ettevõtetest. Sama statistikat teise nurga alt vaadates tuli kommertspankade filiaalide asukoha järgi laenudest lausa 83% ulatuses Tallinnas asuvatest filiaalidest.

Miks on see number muude sotsiaalmajanduslike näitajatega võrreldes nii kreenis pealinna poole?

Esimene mõte on vastata, et elujõulisem äri toimubki ju Tallinnas ja selle ümbruses. Tegelik vastus nii lihtne ei ole. Kui vaadata võrdluseks sisemajanduse kogutoodangut, siis moodustab Tallinn ja Harjumaa sellest vaid veidi üle 60 protsendi. Põhjused, et finantseerijad eelistavad üht regiooni teistele, peavad olema mujal. Samuti võib järeldada, et mitmel pool Eestis on rahastamispotentsiaal kasutamata.

Eesti riiki saab maaettevõtluse toetamise eest ka kiita. Näiteks Kredexi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu vahendatavad garantiid, krediiditooted ja fondid on hea näide, kuidas riiklikud institutsioonid koostöös kommertspankadega saavad toetada ning hoogu anda tublidele ettevõtjatele, kellel on hea idee ning äriplaan, kuid jääb puudu kas omakapitali, laenuressurssi või tagatisi. Krediidipanga portfellis on mitmeid sarnaseid edulugusid ning omalt poolt näeme selle suundumuse kasvu. Julgustame kõiki väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid selliste alternatiivide peale mõtlema.

Miks siis ikkagi on rahastamise statistika niivõrd pealinna poole kaldu? Olulisim põhjus peitub piiratud võimalustes saada head  ettevõtlus alast konsultatsiooni ja koolitust. Napib oskusi finantsplaani kokku panna, kuid ilma selleta on keeruline saada äriplaani finantseeringut. See omakorda pärsib ettevõtjate julgust ja pealehakkamist ärisid laiendada või üldse alustada. Tihti ei hakata isegi üritama. Pangad püüavad küll kliente nõustada, kuid põhitöö peab siiski tegema finantseeringu taotleja ise. Finantskirjaoskuse parandamine on üks punkt, kus ka riik saab maaettevõtjatele senisest rohkem appi tulla, korraldades selleks aktiivsemalt regionaalseid koolitusüritusi või vähemalt teavitades regionaalseid  ettevõtjaid, kus ja kuidas ennast harida ning kelle käest nõu küsida.

Igal juhul on pealinnast kaugemal asuvad ettevõtted finantsasutuste jaoks järjest enam fookuses ja panustatakse regionaalsetele kliendihalduritele. Loodetavasti hakkab see tasapisi ka Eesti Panga statistikas kajastuma. Julgustan kõiki ettevõtliku meelega inimesi suuremalt mõtlema ning mitte pelgama ka pealinnast kaugemal oma äri alustada.