- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kellele sisetehing kasulik on?
Üks prügifirma, üks hoiupank, üks kaupluste süsteem – kas sellise ajani tahame tagasi jõuda sisetehingute lubamisega, küsib varasem Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg (praegu Euroopa Innovatsiooniakadeemia).
Meedia kirjutas sellest, kuidas üks riigikogu liige üritab riigihangete seaduse eelnõus läbi suruda sisetehingute lubamist jäätmekorralduses. Seda olukorras, kus erikomisjon uurib tema abikaasa seoseid prügiäriga, ja seda hoolimata sellest, et märtsis lükati sama ettepanek riigikogu majanduskomisjonis juba tagasi. Põhjenduseks oli tollal soov vältida niigi korruptsioonilõhnalise pealinna prügiäri hullemaks muutumist.
Usun, et kui teha tänavaküsitlus ja pärida kodanikelt, mis on sisetehing, siis enamus ei suuda sellele terminile täpset sisu anda. Kui nüüd väga lihtsustatult selgitada, siis kehtiva riigihangete seaduse järgi võib avaliku sektori ettevõte osta enda tarbeks kaupa või teenust talle endale kuuluvalt ettevõttelt tema enda territooriumi piires. Ehk näiteks kui linnavalitsuse hooneid on vaja koristada ja linnale kuulub koristusfirma, siis võib see linnale koristusteenust osutada ning eraldi hanget pole vaja korraldada. See ongi sisetehing ja see ei ole väga müstiline.
Müstiliseks läheb asi siis, kui riigiasutus või omavalitsus soovib osutada oma firmaga turul kodanikele teenust, kehtestades endale monopoli ja määratledes teenuse hinda oma parema äranägemise järgi. Seda olukorras, kus konkurents toimib ja teenusepakkumist on turul rohkem kui tarbijaid. Täpselt nii müstiline paistabki pealinna sisetehingu kehtestamise soov jäätmekorralduses.
Miks ainult jäätmekorraldus?
Selleks, et panna asjad konteksti, tuleb vaadata suuremat pilti. Peaaegu kõik kodanikud kasutavad omavalitsuse territooriumil näiteks pangateenuseid. Linnas on erinevat sorti pangaautomaate, pangakontoreid ja igal oma veebikeskkond. Kas oleks hoopis mõistlikum kehtestada sisetehingu korras kogu linnas linnale endale kuuluva panga ainuõigus pangateenuste osutamiseks? Raha saaks ühte tüüpi automaadist, teenustasud oleks ühtsed ja veebikanaleid ka ainult üks. Hinnad määrataks otsustuskorras. Lihtne ja selge, kas pole?
Sama lihtsa ja arusaadava lahenduse saaks rakendada televisiooni edastamisel – pealinnas on ju olemas oma telekanal, mida kõik saavad vaadata. Ka esmatarbekaupade jaemüügi probleemid saaks lahenda üheselt – kellele on vaja neid erinevat värvi selvepoode ja marketeid – meil on LIPO! Üks pangateenus, üks televisioon ja üks munitsipaalpood. Kogu linnas, sama hinnaga ja kõigile.
Konkurents majanduses on hädavajalik
Inimene on loomult laisk ja omakasupüüdlik. Kui ei ole toimivat konkurentsi, siis pole ka seda ora, mis laiskust välja ajab ja liigset ahnust karistab. Täpselt nagu „vanal heal“ nõukogude ajal. Kui laiskus ja ahnus vohas, polnud toodete-teenuste pakkumist, innovatsiooni ega kvaliteeti.
Mõned meist isegi mäletavad veel seda aega, kui meil oligi üks kohaliku omavalitsuse prügifirma, üks hoiupank, üks kaupluste süsteem – konkurentsi polnud, aga see-eest oli defitsiit. Ettevõtted olid kas riigi või omavalitsuse omad ja nende tagant varastamine oli auasi.
Siit tekibki küsimus – milleks meile ikka need sisetehingud? Kas tahame vanu aegu tagasi? Kellele see sisetehing lõpuks kasulik oleks? Vot see viimane küsimus mind kui kõrvaltvaatajat vaevabki.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele