- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas maksustada roboteid?
Sageli kujutame robotina ette humanoidi, kel on kaks kätt, sõrmed, pea, keha ja jalad ning liigutab end inimese moodi. Tegelikkuses on aga roboti defineerimine palju keerulisem. Eristatakse mehaanilisi ja virtuaalseid roboteid ning protsesside robotiseerimist. Kui see robot ongi mingi tarkvarakood või tööstusseade, siis mis alusel me seda defineerime maksumaksjana ja mis alusel me neid maksustaks? Kas siis peaks maksustama kõiki tööstusseadmeid ja arvutiprogramme, mis töökohti vähendavad? Metsanduses paneme harvesterid maksu alla, tööstuses tootmisliinid, teedeehituses asfaldilaoturid? Samuti e-arvete süsteemid, mis jätavad nii mõnegi raamatupidaja tööta või sunnivad ümber õppima.
Huvitav, kas Bill Gates on välja arvutanud, kui palju töökohti kaotas üleminek kirjutusmasinatelt personaalarvutitele? Kõik need uued tehnoloogiad on tõstnud efektiivsust ja samas ka teatud töökohti vähendanud, kuid teisest küljest uusi tekitanud. Samas on arusaadav, et majandusmudelite ja robotite kiire arengu tingimuses peab iga riik vaatama oma maksubaasile ja kohustusele tagada oma rahvale vajalikud teenused.
Kuidas see käiks?
Jättes kõrvale arutelu tööjõumaksude eripäradest, võib eeldada, et robotite maksustamine saaks toimuda kapitalimaksuna või siis kasumipõhise maksustamisena. Kapitalimaksu rakendamisel maksad selle eest maksu, et omad robotit nagu meil maamaksu. Teisel juhul toimuks robotite maksustamine läbi kasumi maksustamise (eeldusel, et nad on produktiivsemad kui inimtööjõud). Huvitav saab olema, milline riik julgeks sellist maksu esimesena kehtestada riskides liikuda ajas tagasi aastakümneid või isegi sajandi. Kui töökohti on lihtne liigutada, siis robotite puhul on see veel lihtsam ja kiirem.
Ka Euroopa Parlament on seda teemat arutanud, kuid samas tundub see vananeva ja kahaneva rahavastikuga maailmajao jaoks veidi populistlik. Siin maailmajaos on robotite maksustamise soov küll pigem tähelepanu kõrvalejuhtimine tegelikelt probleemidelt. Nimelt on tööjõumaksude tõttu ühe uue töökoha loomine Euroopas väga kallis ning see on vaieldamatult üheks automatiseerimise tõukejõuks. Selle asemel, et arutada, kas tööjõumaksud peaks olema väiksemad, läheb diskussioon seadmete ja tehnoloogiate „tööjõumaksudega“ maksustamine peale.
Kui võtame lihtsa näite, siis roboti ostmisel otsene maksukulu puudub – sisendkäibemaksu saab käibemaksukohustuslane maha arvata ning ELi sees pole ka tollimakse. Kui aga palgatakse sama töö peale töötaja, siis näiteks Eestis tähendab see 1000eurose netokulu pealt ligi 700 euro maksude maksmist. Kui robot teeb tööd ööpäev ringi ja palju efektiivsemalt, siis sageli tasubki seda riski võtta ning pigem investeerida tehnoloogiasse kui töökohtadesse. Tänases Eesti struktuurse tööpuuduse kontekstis on seda ka riigil mõistlik soodustada ning seda võime näha nii EASi toetuste jagamise faktidest kui pidulike lindilõikamiste pildigaleriidest.
Robotit kui üsna raskesti defineeritavaid tootmissisendit ei peaks riik maksustama. Enne uute maksude leiutamist peaks tegelema olemasolevate maksude kokku kogumisega. Kahjuks on poliitikute jaoks lihtsam uute maksude kehtestamine neile, kes nagunii makse maksavad, kui tegeleda selle ebameeldivama kontingendiga.
Seotud lood
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele