Karjäär algab pensionist

Võiks ju öelda, et ole aktiivne, otsi ise, oled ju välismaal elanud ja naksis, aga siin tulebki ka vanuse teema mängu, millega juba 45 aasta piiri (!!) ületanud spetsialistid kokku puutuvad, et neid tihti ei julgeta tööle võtta. Selline väärt kompetentside raiskame, oskamatus pakkuda inimestele eneseteostuse võimalusi riigina, on sürreaalne vaatepilt.

Sama kehtib Eesti oma valdkonna tegijate kohta. Nõustaja juurde jõuavad endised edukad riigitegelased, silmapaistvad inimesed, kes ühel hetkel kui 50 aastat on ette löönud, tunnevad et võimalused ahenevad drastiliselt. Koolitusprogrammidesse kandideerivad inimesed läbi töötukassa ja jälle ei suuda ära imestada, kuidas vastutusrikaste valdkondade esindajad (endised teedeinsenerid, loomaarstid, animaatorid, kunstnikud, teadlased, õpetajad jne) on äkki sellises kohas, et neile tundub, et nad on vanad ja rumalad.

Samal ajal räägime elukestvast karjäärist, sellest, kuidas 90ni peab tööpõllul täishooga vastu pidama. Lähinaabrite näitel on küllaga head teadmist, mida kasutada – Soome on eriti lahke ümberõppe osas – olid arst, enam ei jaksa, palun, õpi ümber loodusmatka juhiks. Seal on mõistetud, et läbi õppimise säilib inimese väärikus ja konkurentsivõime ühiskonnas. Meil peavad inimesed aga ümberõppe koolitusi riigilt välja nuiama, isegi siis kui nad oma erialal läbi põlenud või soovivad siiralt teostada end mõnel muul erialal. Seda süsteemi, mis toetaks ümberõpet selle sõna tõsises tähenduses ja aitaks luua karjäärisildasid erinevate erialade vahel, meil lihtsalt ei eksisteeri (kui mõned üksikud programmid nagu valiIT.ee välja arvata).

Väga mitte-Euroopa

Hiljuti oli huvitav ahhaa-elamus, kui kohtusin külla tulnud Euroopa ettevõtete personalijuhtidega. Need olid peamiselt 60-75 aastates lustakad härrasmehed, värvilised lipsud ees, nägu nalja täis. Näidake Eestis ettevõte, kes julgeks personalijuhiks palgata üle 60aastast meest?

Veel, helgema poole pealt – olen oma silmaga näinud Eestis ka 90aastaseid, kelle energia ja tahe on võrreldav poole nooremate omaga. Mõned aastad tagasi toimusid Eestis EL rahastatud programmid, 50+ tööturule tagasi, kus koolitati küpsemas eas inimesi nii audiovisuaalseteks arhiveerijateks kui ka ettevõtjateks.

Tervisekirjaoskus paraneb sõna otseses mõttes päeva päevalt ja oleme tõesti 65-selt nagu 35-sed, lihtsalt kogu mõtteviiis peab kiiremas korras muutuma, mis Eestis näikse ikka veel kinni olevat nn noorte juhtide ja noortepärase töökultuuri kultuse põlvkonnas. See oli ajastu märk, et iseseisvuse taastamise alguses tõusid lendu tollased gümnaasiuminoored.

Oma vanemaid tööle ei võtaks