Hea ja lihtne oleks kogu see komberuumi mõtestamise ümber lahti läinud möll kokku võtta Twitteris lendu läinud selgitusega, et komberuum asub lasteaiarühma garderoobis ja märjad kombed kuivavad seal ära umbes kahe tunniga. Aga kui keelelust kõrvale jätta, siis üldistas presidendi aastapäevakõne esimesi mõtestusi kõige täpsemini suhtekorraldaja Andreas Kaju, kes ütles Twitteris: „Pärast
Tiina Kangro ja
Marek Tamme arvustuste lugemist on selge, et parem kardab, et president on tolerast, ja vasak kardab, et äkki on nats.“ Tamm viitas nimelt, et konservarvatiivne tõlgendus ei pruugi olla nii süütu, kui ta esmapilgul võiks paista (eriti kui meelde peaks tulema ajalooliselt rängalt koormatud
Lebensraum).
Praeguse seisuga on komberuumi sõna Eesti meedias kasutatud eelkõige padukonservatiivses tähenduses. Kas see oli Kaljulaidil nii mõeldud või mitte, on tagantjärele raske öelda – mina seda kõnes esiti ei kuulnud –
aga küllap ei tahtnud kuulda. Ehkki mäletasin hästi, et Kaljulaid on ennast määratlenud liberaalse konservatiivina.
Viimati teatas
IRL, et soovib pagulaste vastuvõtmise asjus karmimaid reegleid. Riigikogulane Mart Nutt teatas, et IRL on alati seisnud selle eest, et saabuvad sisserändajad austaks Eesti komberuumi, tõmmates sellega Kaljulaidi kõne täiesti ühemõtteliselt parteipoliitilisele liistule. Seetõttu tundub, et presidendil olnuks õigem see sõna ikkagi ära defineerida – muidu jääbki see ühe äravettinud partei lörtsida ja „natsistada“.