Linnahallist saagu kunstimuusem

Guggenheimi muuseumi avamine Tallinnas tooks linna uusi kultuurituriste, kellest vähemalt osa külastaks kindlasti ka teisi Eesti piirkondi. See on oluline, eriti arvestades sellega, et peatne alkoholi hinnatõus võib viia eelkõige Soomest tulevate ostuturistide arvu languseni. Turismi (taas)elavnemisest võidaksid hotellid, kohvikud ja restoranid, aga ka näiteks mõned kultuuriasutused, -ürituste korraldajad ja kaubandusettevõtted. Samuti suurendaks see Eesti tuntust, millest võiks olla abi ka mõningate välisinvesteeringute ligimeelitamisel ja selle kaudu tulevikus loodetavasti ka ekspordi suurendamisel. Lisaks saaks kunstiakadeemia arvatavasti uusi (välis-)tudengeid, kohalikud kunstnikud ja disainerid leiaks ostjaid oma teostele (Guggenheim eksponeerib tavaliselt ka kohalikku kunsti ja disaini), ehitusfirmad saaks ehitustööde ajal tööd. Tõsi küll, muuseumi tulek eeldaks ka kapitalimahutust riigi, linna ja/või erainvestorite poolt, aga nimetatud positiivsete mõjude väärtus ja nendest tulenev maksutulu kujunevad aja jooksul kindlasti suuremaks.

Asukohana võiks kaaluda ka näiteks linnahalli või patarei merekindlust (endist vanglat), sest tundub, et vee lähedal asumine Guggenheimile sobib, nad eelistavad omapärase arhitektuuriga ehitisi. Võib-olla on võimalik ka muuseumi ja loodetavasti ka tulevikus valmiva konverentsikeskuse paiknemine ühe katuse all või vähemalt lähestikku, sest uuele konverentsikeskusele oleks kasulik, kui lähedal oleks suurte ürituste (nt pidulikud vastuvõtud ja õhusöögid) pidamiseks sobiv ruum.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.