Niisamuti USA uus president Donald Trump, kelle valimislubadused, sh suurejoonelised investeeringud infrastruktuuri, annavad majandusele veel hoogu juurde. Ja jällegi, seda siis, kui jätame kõrvale salliva demokraatia aluspõhimõtted ning keskendume puhtalt pragmaatikale, mida Trump vägagi väljendab. Pealegi ei ole seni veel märke, et Trump lääne demokraatia tahaks või suudaks pea peale pöörata.
Või võtame Eesti uue, vasakpoolse valitsuse Keskerakonna juhtimisel. Esialgne kerge eufooria Reformierakonna opositsiooni surumisest asendus hirmuhigiga, kuid ehkki keeluühiskonna ilminguid on näha, võib seni uue valitsuse otsuseid ettevõtjale mitte väga hulludeks pidada. Uued maksud ei aita kindlasti ettevõtluse arengule kaasa, kuid nad ei tundu õnneks ka nii suured olevat, et seda hullusti pärssida.
Kui süda on õiges paigas
Ma saame loogiliselt võttes aru, et sõjahirmu oli vaja jagada, et NATO üksused siin lõpuks saapa maha paneksid. Mida nad kevadel siis ka teevad. Järgmisele aastale ette vaadates võib arvata, et Eesti sõja- ja Venemaa teemaline kommunikatsioon muutub rohkem Soome sarnasemaks. Rohkem pragmaatilisemaks.
Eestisse saabuvatest põgenikest ei oskagi juba praegu midagi suurt rääkida. Vaikselt neid siia tuleb ja vaikselt nad kohanduvad. Erinevalt Lätist või Leedust, kust sisuliselt kõik saabunud põgenikud Saksamaale jalga lasknud, püsivad “meie” omad tänu ametnike ja vabatahtlike heale tööle õnneks siin. Emotsioonid on asendunud hoopis rahuliku töötegemisega.
Eestlased on oma loomuselt üsna pragmaatilised. Me ei ole küll türklastele sarnaselt nii head diilimehed, kuid selline vaikne nohisev töötegemine meile sobib. Loosungid, lipud ja karjatused mitte nii väga. Seega, pragmaatilisus ehk sobiks. Juhul, kui aated ja ideed ja süda on õiges paigas. Aga vist on. Eks?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.