Meie tõmbame majanduse käima

Alustame Eestist. Lõppevat aastat võeti ajakirjanduses ja mõneti ka poliitilistes ringkondades justkui valimistevahelist aastat, mil on huvitav jälgida maailmas toimuvat, kuid kodumaiselt oli tulemas järjekordne tiksumine, mille ainsaks vahepalaks pidi saama presidendi ametisse määramine. Just nimelt määramine, sest eeldati, et tänaseks vahetunud valitsus lepib tulevase riigipea osas taas tagatubades kokku ning nende valitud isiku ametisse määramine osutub vaid formaalsuseks.

Poliitrevolutsioon 

Nagu teame, ei läinud presidendivalimised aga oodatud rada pidi. Reformierakonna suutmatus enda kahe (kolme?) kandidaadi vahel valikut langetada lükkas presidendivalimised kaosesse, mis tipnes valimiste mitmes voorus läbikukkumisega. Presidendivalimiste segadusest sündis aga midagi väga positiivset ja edasiviivat. Selleks, et Eesti ei jääks ilma väärika riigipeata, olid parlamendiparteid sunnitud ühiselt tegutsema, senised huvid ühiste eesmärkide nimel maha jätma ja koopereeruma. Olen veendunud, et Kersti Kaljulaidi valimisest, kes minu hinnangul on väga hea president Eesti Vabariigile, sai alguse uus ja parem poliitiline kultuur.

Kui minult küsitakse, kellel või millel on Eesti majandusele 2016. aasta lõpul ning uue aasta alguses suurim mõju, siis pean selleks Eesti uut valitsust. Dogmadest loobumine ning julgus kalduda sisse tallatud radadest kõrvale ongi see, mis annab meile vähemalt võimaluse majandus taas kasvama panna.

Eesmärk on majanduse taaskäivitamine

Uus valitsus ei ole varjanud, et meie suureks eesmärgiks on majanduse taaskäivitamine. Statistikaameti avaldatud kolmanda kvartali majandusnäitajad on julgustavad, kuid oleme kindlasti võimelised selgelt enamaks. Sellele aitavad kaasa valitsuse edasised sammud, mis adresseerivad otseselt täna majandust pidurdavate sektorite raske seisu leevendamisele, parandades seeläbi kogu majandust. Vabariigi valitsusel tuleb langetada suuri otsuseid eesotsas täiendavate finantseerimisotsustega, mis kaasnevad laenuvahendite kaasamisega.

Teiseks edu aluseks saab pidada ettevõtjaid, kelle heaolu eest tuleb meil seista. Eestis on tuhandeid innovaatilisi ettevõtjaid, kes väärivad riigi tuge. Uus valitsus on valmis pakkuma teatud sektorites opereerivatele ettevõtjatele maksuerisusi ning see idee kehtib ka alustavate firmade puhul. Ettevõtjal peab säilima vabadus innuga toimetada ning olen seisukohal, et neid koormav bürokraatia peab lähitulevikus vähenema. Laseme ettevõtjatel oma tööle keskenduda.

Poliitilises plaanis saavad huvitavad olema sügisel saabuvad kohalikud valimised ning jälgin huviga ka seda, kuidas Reformierakond nende jaoks uues olukorras esmakordselt hakkama saab. Pean siinkohal silmas nii erakonna esimehe valimisi, kus neil on esmakordselt mitu kandidaati, ja võimekust saada hakkama riigikogu opositsioonis.