- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,3%7 651,46
- DOW 300,1%53 332,02
- Nasdaq −0,58%26 028,16
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,75
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,3%7 651,46
- DOW 300,1%53 332,02
- Nasdaq −0,58%26 028,16
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ratas paistab sama pehme kui Rõivas
Eesti poliitiline kultuur vajab jõulist peaministrit, sellist ei paista aga kusagilt, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.
Taavi Rõivast on süüdistatud selles, et avalikkuse hinnangud tema toimetulekule peaministrina on erakordselt halvad. Ma ei ole sellega päris nõus. Turu-uuringute AS on tõesti juba eelmise aasta maikuust alates mõõtnud avaliku arvamusse hinnanguid peaministri tööle ning keskmine hinne on olnud läbivalt alla skaala keskmise (3,0). See tähendab, et peaministri töö on pälvinud negatiivseid hinnanguid rohkem kui positiivseid, kuid kõige suurem osa küsitletutest (ca 40%) on hinnanud peaministri tegevust hindega „3“. Umbes kolmandik on andnud hindeks „1“ või „2“, umbes kuuendik „4“ või „5“.
Koalitsioonivalitsuse peaministri kohta on selline hinnang normaalne (nii nagu hinnet „3“ on tavaks pidada „koolipoisi hindeks“). Katastroofiliseks võiks olukorda hinnata siis, kui negatiivsed hinnangud on selges ülekaalus ka rahuldava hindega võrreldes.
Rõivas otsis kompromissi
Rõivas on tõesti olnud nn peenhäälestuse peaminister, kes pole hiilanud erilise jõulisusega. Peenhäälestuseks ei olegi jõulisust vaja, oluliste reformide jaoks aga on. Pigem on Rõivas üritanud olla kompromisside otsija, mis aga pole tal eriti õnnestunud. Ilmekas näide on presidendivalimised.
Tundub, et Eesti poliitiline kultuur eelistaks ikka veel jõulise tegutsemisviisiga peaministrit – a la Tiit Vähi või Andrus Ansip –, kes paneb oma tahtmise iga hinna eest maksma. Praegu ei vasta sellisele kriteeriumile ühegi parlamendipartei esimees, v.a võib-olla Mart Helme, kellele mõistagi peaministri positsiooni ei pakuta.
Rõivas sai peaministriks justkui kogemata ning tema esimene aasta (kuni 2015. aasta valimisteni) oli tegelikult edukas. Eriti muidugi seetõttu, et pärast IRLi asendamist valitsuskoalitsioonis SDE vastu õnnestus ära teha mõned olulised otsused – näiteks lastetoetuste tõstmine. Samal ajal saavutati ka seda, et kui 2013. aasta kohalike valimiste järel oli nii IRLi kui ka SDE reiting Reformierakonna omast kõrgem, siis pärast koalitsiooni muutumist hakkas taas kosuma Reformierakonna reiting ning IRLi ja SDE oma langes.
2015. aasta valimiste järel moodustatud koalitsioon (nn hambad risti koalitsioon) aga ei hakanudki korralikult tööle, liiga erinevad olid partnerite arusaamad ja taotlused. Sellises koalitsioonis konsensuseni jõudmist võibki ootama jääda. Jõuga aga otsuseid läbi suruda ka ei saanud – vähemasti polnud Rõivas vastavast puust tehtud.
Ratas sarnaneb Rõivasega
Kui nüüd uue valitsuse koosseisus üks liberaalne erakond asendub teisega, siis ei tarvitse olukord sugugi paremaks muutuda. Jüri Ratas ei paista ei oma senise tegevuse ega ka välise kuvandi poolest sugugi otsustusvõimelisem liider kui Taavi Rõivas. Võimalik, et uue koalitsioonileppe sõlmimisega õnnestub mõni teema tõesti kännu tagant korraks lahti saada, kuid üldiselt võib prognoosida valitsusliidu partnerite vastandlike ootuste ja taotluste jätkumist. Lisaks eksisteerivad küllaltki erinevad arvamused uue koalitsiooni tegevuseesmärkidest Keskerakonna enda leeride vahel.
Tõsi, arvatavasti pööratakse tagasi mõni nn peenhäälestuslik otsus, nagu 0,5% sotsiaalmaksu langetus. Ootan ka seda, et uus valitsus leiaks konsensuse maksuvaba miinimumi märkimisväärseks tõstmiseks, mis muudaks üleliigseks IRLi keeruka maksutagastuse mehhanismi. Kas aga õnnestub riigi maksutuludes suurendada varamaksude osatähtsust (mida pean samuti vajalikuks), selles võib IRLi vastuseisu tõttu kahelda.
Taavi Rõivase retoorika vasakpöördest ja hääletust alistumisest olid aga naeruväärsed, üritades tõmmata kohatuid paralleele ühe hoopis teise ajastuga ja hoopis teistsuguste oludega. Kindlasti tasuks nii Rõivasel kui ka Reformierakonnal nüüd pisut aega opositsioonis hinge tõmmata.
Äripäev pöördus kolme ja poolesaja arvamusliidri, omaniku ja juhi poole, kellelt palus kommentaare käimasoleva suure poliitilise muutuse kohta. Laekunud vastuseid avaldame jooksvalt, üldistuse teeme täna ilmuvas kokkuvõtlikus loos.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele