Ilvese Autorollo

Ilves, Reformierakonna president

Reformierakonnale ja konkreetselt Lillole on Toomas Hendrik Ilves suuresti võlgu oma kümme aastat Kadriorus. Esimest korda ametisse saamise aegu oli Ilvese taga peale Reformierakonna toetuse küll ka kaalukas osa avalikku vaimustust, ent poliittehnoloogiat oli siiski juba tollal hulga rohkem, kui ehk välja paistis ja avalikkusel tänaseks meeles on. 

Nähtamatu töö tegija Lillo ei kaldu Reformierakonna ajalehes Paremad Uudised (september 2011) oma teenete kirjeldamisel oma rolli alahindama: „Need 25 päeva olid viis aastat tagasi kõige tulisem tööaeg. Igapäevased koosolekud IRLi, sotside ja muidugi meie erakonna esindajate vahel. Sajad telefonikõned ja tuhanded kilomeetrid Eestimaa teedel. Kümnete inimestega suhtlemine ja veenmine.“

Lillo jätkab: „Minult on küsitud, kas seekord tuli valimistulemus lihtsamalt kui viis aastat tagasi. Vastus on: ei. Lihtsalt seekord vaatasime pikemalt ette, tegime juba eelnevalt kõvasti tööd, et riigikogu koosseis võimaldaks valikuil sündida juba Toompeal, nagu põhiseaduse tegijad ette nägid. Sellisel kursil peame jätkama – pikaajalise oma plaani ja tubli tööga, mis ei sõltu teiste pusimisest.“

Lillo on küll see, kes teeb, aga mitte see, kes välja mõtleb, mida teha. Liialdus oleks võib-olla väita, et Ilvesest tegi presidendi perekond Rosimannus, kuid mäletavasti oli just Keit Pentus-Rosimannus (tollel veel Pentus) see, kes Toomas Hendrik Ilvese nime võimaliku presidendina Reformierakonnas välja käis. Hiljem on Keit Pentus-Rosimannus Ilvesele mitmel korral toetust avaldanud. Nt 2011 ütles ta Reformierakonna aseesimehena, et Ilves on parim riigipea, keda Eesti riigis on võimalik praegu leida ja ta kannab Eesti jaoks olulisi väärtusi. Ent juba 2007 seadis Ilvese kandidatuuri üles nimelt Reformierakond. Oravad pole ka hiljem unustanud rõhutada, et võitis nende kandidaat.  

Nii Ilvese Ärma-skandaalis kui ka Rosimannuste Autorollo kaasuses on põhimõtteliselt kaalul üks ja seesama asi: praeguse võimuvertikaali püsimine või langemine. Võimuvertikaali sõna tõi iseloomulikul ja unustamatul viisil käibele EASi-Ärma saaga kolmas võtmetegelane: Siim Raie, Ilvese kantselei direktor 2011-15, kes varem kuulus komisjoni, mis andis OÜ Ermamaale 190 000 eurot toetust, ja aitas hiljem Evelin Ilvesel EASiga asju ajada. Praegu on Raie muinsuskaitseameti peadirektor. Kõik need kolm – Raie, Alajõe ja Lillo – kuulusid juba 2006 EASi komisjoni, mis Ermamaale tüli toonud toetuse andis.

Mis nägu see võimuvertikaal on, sellest andis seesama Raie kõige otsesemal kombel aimu "Kolmeraudse" saates, kui rahvasaadiku p...sse saatis ja mölisejaid sarjas. Austusel või lugupidamisel see arusaadavasti püsida ei saa – üle jääbki vaid salastamine ja vassimine.