Lähedal, kuid ikka kaugel
Integratsiooni monitooringu andmetel ei ole ligi 60% teistest rahvustest Eesti elanikel ühtegi arvestatavat eestlastega eesti keeles suhtlemise võrgustikku; seejuures Ida-Virumaa teisest rahvusest elanikel puuduvad (sic!) sellised võrgustikud peaaegu sootuks. Ning vaid ligikaudu kolmandikul eestlastel on teiste siin elavate rahvuste esindajatega tihedam kokkupuudet kui juhukontaktid – ehk eesti ja vene kogukondade omavaheline suhtlus on väga piiratud.
Ühes varasemas Eesti inimarengu aruandes on konstateeritud, et inimese keeleressurssidest sõltub tema hakkamasaamine ühiskonnas, sh võimalus osaleda ühiskonna ülesehitamise ja kujundamise protsessides. Ehkki siinse venekeelse elanikkonna riigikeele oskus on viimase enam kui kahe aastakümne jooksul paranenud, ei ole olukord kiiduväärt. Tegelikult on keeleõppe vajadus kahepoolne: vene keele oskus on parem üle 40aastaste eestlaste seas, samas kui eesti noorte vene keele oskus ei vasta integratsiooni monitooringu andmetel tööjõuturu vajadusele.
On hädavajalik, et lisaks kohustuslikule eestikeelsele kooliõppele, keelekümblusprogrammidele ja nii-öelda klassikalistele keeleõppe arendamise meetmetele astuksime reaalseid samme kogukondadevaheliste kontaktide loomiseks ja olemasolevate sidemete tihendamiseks. Keeleõppest klassiruumis on vähe. Nii elamegi küll külg külje kõrval, aga oleme ka edaspidi võõrad ja eelarvamustest kammitsetud.
Mis oleks, kui meil ei oleks eraldi eesti koolid ja vene koolid, vaid oleksid koolid, kus on nii eesti kui ka vene klassid; ei oleks mitte eesti lasteaiad ja vene lasteaiad, vaid sellised lasteaiad, kus oleks nii eesti- kui ka venekeelseid rühmi. Õppetöö saaks toimuda paralleelselt ja seniste mudelite järgi (ja miks mitte mõnikord ka koos), aga kaoksid hirm ja eelarvamused. Loomulikult ei lahenda ühised koolid-lasteaiad kõiki probleeme, aga see oleks suur samm edasi.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.