Mis on Autorolloga tegelikult valesti?

Autorollo on 2008.–2009. aasta suure kriisi järjekordne ohver. Ettevõte on seda haavatavam, et vahetult enne kriisi puhkemist on võetud suur laen ja seda raha ei paigutatud mitte ettevõttesse, vaid kaasomaniku väljaostmisesse. Ajastus on erakordselt õnnetu. Vaid mõni kuu hiljem, 2008. aasta oktoobris, poleks sellist laenu mingil juhul saanud.

2010. aasta aprilliks on Autorollo üliraskes seisus. Omanik Väino Pentus satub haiglasse ning palub tütrel Keit Pentus-Rosimannusel ja väimehel Rain Rosimannusel firma asjadega tegeleda. Viimased kaasavad advokaat Siim Roode, kes võtab väljakutse vastu.

Siiamaani ei ole asjas midagi erakordset ega kahtlustäratavat. Tol ettevõtluse jaoks hirmsal ajal oli tuhandetel ettevõtetel hing paelaga kaelas. Paljud läksid pankrotti, paljud venitasid aastakese-kaks ja surid agoonias. Muidugi oli ka neid, kes vastu pidasid ja kriisist tugevamana kui enne väljusid. Paljud tööandjad ja -võtjad rikkusid sel ajal oma tervise ja nii mõnedki neist on praeguseks enneaegselt lahkunud.

21. oktoobril otsustab ringkonnakohus, et ettevõttest vara väljaviimise juures ei ole tahtlus tõestatud, ning vabastab Rosimannused tsiiviilnõude osas vastutusest. See on juriidiline kategooria, mis moraalsest dimensioonist ei räägi mitte mdagi.

Vahetult pärast kohtuotsuse teatavakstegemist postitab Keit Pentus-Rosimannus Facebooki: Hetk tagasi sain teate, et neli aastat tagasi alanud ebaõiglane nõiajaht sai kohtus lahenduse. Võitsin. ... Tõde oli minu poolt kogu aeg, nüüd on ka õigus...

Reformierakonnale meeldis

Pühapäevase seisuga oli see sissekanne kogunud üle 200 laigi. Teiste hulgas meeldis see kohtuotsus Reformierakonna riigikogulastele Valdo Randperele, Kalle Pallingule, Remo Holsmerile, Eerik-Niiles Krossile, Yoko Alenderile ja koguni Igor Gräzinile. Aga ka erakonna peasekretäridele Kalev Lillole, Martin Kukele ja Reimo Nebokatile. Ning kirsina tordil ministritele Kristen Michalile ja Jürgen Ligile. Viimane nimetab kogu protsessi häbiplekiks ja poliitilisel toel väljapressimiseks. Õnneks ei olnud seda postitust laikinud peaminister Taavi Rõivas.

Kindlasti on nende rohkem kui 200 seas inimesi, kes ei ole Autorollo asjusse süvenenud, ja neid, kes Keit Pentus-Rosimannusele inimlikult kaasa elasid. Aga tipp-poliitikud, nende hulgas ministrid, teadsid kindlasti, millest jutt. Ja see on hirmuäratav. Nad kiitsid heaks, et pankrotti minev ettevõte kõrvaldab oma vara, asendab raha laenulepingutega ja jätab võlausaldajad, sealhulgas Eesti riigi, rahast ilma. See ei ole enam lihtsalt kriis, see on moraalne pankrot.

Igaks juhuks kinnitan, et ma ei ole kunagi olnud seotud ühegi poliitilise erakonnaga peale oktoobrilaps ja pioneer olemise. Samuti ei ole mul mingit majanduslikku huvi seoses Autorollost lähtuvate asjadega.

Usun, et Autorollo saaga ei ole veel lõppenud ning saame vanadest ja ehk ka uutest detailidest edaspidigi kuulda.