Ootan presidendilt laiemat haaret

Ei oska nii hirmus tige olla toimunud valimistekäigu üle. Kui parteid oleksid algul kohe vöimalikult parteivälise inimese kokku leppinud, olnuks ju samuti häda, et eliidiprojekt, et bossid otsustavad asja ära ja masside käest keegi ei küsi. See ei olnud ju iseenesest kehv, et eri kandidatuure ja kampaaniat oli. Ma ei saa aga aru, miks justnagu nii väga kindlad oldi, et valimiskogu kindlasti presidendi ära valib. See variant, et vöib tekkida palju valimiskogu liikmeid, kellele kumbki löppvooru jöudnud kandidaat ei sobi, üksköik kas siis parlamendiliikmeid vöi teisi, oli ju üks vöimalikke väljundeid protsessist, midagi taolist ennustas ka Liia Hänni.

Kui seda ei muudeta, võib kasutamisel olev protseduur ka edaspidi taolist väljundit toota. Oli ülivähe aega, et valimiskogu kahe vooru vahel midagi kokku leppida, ja väga vähe aega oli ka valimiskogu istungi ja riigikogu uue istungi vahel, et teha midagi oluliselt teistmoodi kui praegu tehti. Nii et probleem on pigem protseduuris, mitte selles, et valimisprotsessis osalejad oleksid olnud kuidagi väga pahad. Ja see, et parteid valimiste käigus vöivad mingi kandidaadi pärast löhki minna, on ju ka, kahju vöi mitte, poliitiline reaalsus.

Kokkuvöttes meil vist vedas. Sest kui protseduur sunnib osalisi löpuks kompromissile jöudma, siis on oht, et kompromisskandidaat küll leitakse, aga tal pole oma tegu ega nägu ja ainsaks oluliseks tugevuseks on, et keegi pole väga vastu. Meil aga, kujutage ette, önnestus löpuks leida  krapsakas, laia silmaringiga ja omaenda seisukohti omav inimene. Olgem ettevaatlikud, järgmine kord ei pruugi enam nii hästi minna!

Äripäev küsis hinnangut presidendivalimiste tulemusele ja protsessile rohkem kui 350 arvamusliidrilt, juhilt ja omanikult. Samuti palusime kommenteerida lahkuva presidendi tööd. Pikemaid kommentaare avaldame arvamuslugudena, lühemad vormime täna ilmuvaks kokkuvõtlikuks looks.