Eesti rahavedur on väsimas

Teises kvartalis eelmise aastaga võrreldes oli Euroopa Liidu nigelaim majanduskasv Eestil, selgub Eurostati andmetest. Kreeka tulem oli viletsam, kuid sellega ei tasuks arvestada.

Majanduskasvu vähikäikudes süüdistame eksporditurge, kuid neil läheb paremini. Kui eksporditurgudel läheb paremini, siis tuleks lahata enda otsuseid. Enese võimekusse tuleb uskuda, meie käekäik sõltub meist endast palju enam, kui seda arvame.

Rahavedur väsib

Maksumäärade muutmistega annab majanduskasvu õhutada, kuid annab ka pidurdada. Oleme valinud viimase tee. Lätlastel läheb paremini – Tallinnas langetatud otsused (nt alkohoolsed joogid, kütused) kasvatavad nende müügikäibeid, suunavad lisasummasid nende riigikassasse. Makroökonoomilised analüüsid kinnitavad, et Eestis langetatud otsused avaldavad positiivset mõju lätlaste majanduskasvule. Naabrite hea käekäigu pärast tuleb rõõmu tunda, kuid hoolt tuleks kanda ka enda eest.

Eesti maksulaekumine püstitab aina uusi rekordeid, kuid mitu tendentsi (majanduskasvuindikaatorid, maksulaekumine, tööjõukulude osa jmt) vihjab, et meie rahavedur on väsimas. Selle töörütmist välja minek eeldab karme otsuseid. Maksulaekumine on pika vinnaga.

Maksukoormust mõõdetakse riigi- ja omavalitsuste maksulaekumiste ja SKT jagatisega. Maksulaekumisi (kulupõhisest kõrgemad riigilõivud, töötuskindlustusmaks, trahvid, monopoolsete riigiettevõtete kasumid jmt) annab aga muudele tuluridadele kirjutada. Siit probleemid algavadki.

Varjatud maksustamine

Arvame, et elame madala maksukoormusega riigis, kuid nii see pole. Arusaam muutuks, kui tooksime selguse eestlaste tegelikku maksukoormusese.

Maksukoormus Eestis on kõrge, see on kõrgemaid Euroopa Liidus. Varjatud maksustamine ilustab tegelikku olukorda ja takistab majanduskasvule hoo sisse puhumist.

Eesti majanduskasv on majandusühenduse nigelaim. Euroala riikide keskmine majanduskasv teises kvartalis (aastases võrdluses) oli Eurostati andmetel 1,6%, Eestil 0,5%. Rumeenlased kasvatasid lisaväärtust 5,9%, slovakid 3,7%, hispaanlased 3,2%.

Eesti viie jõukama riigi hulka viimine pole üldsegi utoopia, kuid selle nimel tuleb pingutada – tuleb tegutseda sihikindlamalt ja tarmukamalt.