Ära näruta!

Samamoodi võib küsida, mida teeb äärmuslik rahaline askees noore inimese eluga. Noortel on sissetulek üldjuhul veel üsna väike ning sellest poole säästmine tähendab otsesõnu öeldes närutamist. Elamist odavatest makaronidest, igasugustest lõbustustest loobumist, kultuurielamuste mahakriipsutamist. Teater, kino, raamatud – kõik maksab. Kui kultuuripaastu saab veel leevendada näiteks netist filme vaadates või raamatukogust raamatuid laenutades, siis söögi pealt kõva kokkuhoidmine võib ühel hetkel juba tervisele mõjuda. Ja ma ei pea silmas nälgimist, vaid odava, ebatervisliku ja ühekülgse toidu söömist.

Raha ei tohiks ju olla eesmärk omaette, vaid vahend endale elamuste pakkumiseks, enese rõõmustamiseks ja hellitamiseks. Võib ju uskuda klišeed, et parimad asjad siin elus on tasuta, kuid siiski saab ka tänu rahale väga ilusaid mälestusi.

Keskeakriisis miljonär

Jah, muidugi on võimalik elunautimist 20ndatest edasi lükata 30-40ndatesse eluaastatesse, aga siis pole see enam sama elu ega sama nautimine. Mõned asjad elus jäävad alatiseks tegemata ja noorusest mäletad vaid kulude-tulude kandmist Exceli tabelitesse. Ei mingeid reise ega mõnda pöörast pidu, sest kõik see kulutab raha. Armumistki ei saa endale lubada, lapsesaamisest rääkimata, sest see suurendab hüppeliselt kulusid. 40selt oled küll miljonär, aga võitled samal ajal võimsa keskeakriisiga, mis põhjustatud just sellest tundest, et elus on nii palju tegemata jäänud.

Kindlasti ei taha ma propageerida mõõdutundetut pidutsemist ja esimesel võimalusel oma raha laiaks löömist ükskõik mille meeldiva peale. Mõõdukus on võti nii trennitegemises kui ka säästmises. Luba endale ilusaid mälestusi, aga pea meeles, et saad ükskord vanaks ja selleks ajaks peab rahaline tagala olemas olema. Seega, investeerida tasub igal juhul ja mida varem sellega alustada, seda parem. Ent pole mõtet oma elu ükskord saabuva rikkuse nimel edasi lükata.