Tootjad tahavad tagasi neid otsetoetusi (üleminekutoetusi), mille riik on oma otsustega neilt ära võtnud, kirjutab põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti põllumehed on viimaste aastate toetuspoliitika valguses olnud väga viisakad ja rahumeelsed, leiab Roomet Sõrmus.
  • Eesti põllumehed on viimaste aastate toetuspoliitika valguses olnud väga viisakad ja rahumeelsed, leiab Roomet Sõrmus.
  • Foto: Raul Mee
Kas kujutate ette mõnda teist riiki, kus põllumeeste otsetoetused langevad aastaga ligi 30% ja farmerid jääkski tänavale? Kardan, et Brüsseli eurokvartal ei suudaks traktorite mürast tekkiva vibratsiooni tõttu vastu pidada.
Olgem ausad, Eesti põllumehed on viimaste aastate toetuspoliitika valguses olnud ikka väga viisakad ja rahumeelsed. Üleminekutoetuste maksmise võimalus ei tekkinud nalja viluks, selle eesmärk oli hüvitada meie tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentidega ja ära hoida otsetoetuste järsku langust alates 2014. aastast.
Maaeluminister ei mõista, miks me ei toetanud toetuste ümberjagamise teel kõikide piimatootjate toetamist. Sest olukorras, kus valitsus on oma ülesanded sihikindlalt tegemata jätnud, ei saa me toetada teraviljakasvatajate, lihaveisekasvatajate, lambakasvatajate, köögiviljakasvatajate jt tootjate konkurentsivõime nõrgendamist. Muidugi on piimatootjad mõõtmatult suures hädas, aga see peakski valitsust sundima ennast kokku võtma ja oma tegeliku ülesande ühise põllumajanduspoliitika karmilt reguleeritud raamides ära tegema.
Kui aga tahame valitsuse liikmetega rääkida üleminekutoetustest, siis iga kord lõpeb vestlus sellega, et see meede ei ole tõhus ja tootjad on ühise põllumajanduspoliitika toimimisest, rahvusvahelisest konkurentsist ja turureeglitest justkui valesti aru saanud. Liiatigi pole Reformierakond üleminekutoetusi kunagi maksta lubanud ja koalitsioonipartnerid näivad ka sellesse teemasse, vaatamata valimiste eelsetele lubadustele, leigelt suhtuvat.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele