Ebaõnn on edu pant

Olen aeg-ajalt mõelnud, kas suurem mure on see, et kõik investeeringud ei tasu ennast ära, või see, et kõik ettevõtmised ei õnnestu. Kumbki ei ole asi, mis meid lootusetusse seisu asetaks. Kindlasti on igal tõsisel ettevõtjal elus olnud ärisid või ideid, mis oleks võinud paberile jäädagi. Pigem on küsimus selles, millal on õige aeg rätik ringi visata. Teinekord on õudne lõpp kõikvõimalikest muudest stsenaariumitest parem ja aitab kiiremini uuesti püsti tõusta. Seda nii ettevõtja kui investori vaates.

Arenguseisakud on ettevõtluse loomulik osa. Kogemus, mis saadakse, on hinnalisem kui eneseuhkus, et kõik ei õnnestu. Pidev areng ja katsetamine on edu alus. Nii nagu inimesel on elukaar, on see ka igal äril. Ettevõtted saavad seda lihtsalt pikendada edukamalt kui inimesed. Äri saab nii-öelda uuesti sündida.

Pikaajalises plaanis võidavad need, kes jooksevad teistest ees. Proovivad, katsetavad, arenevad, aga aeg-ajalt paraku ka ebaõnnestuvad. Just üks selline näide on ka Yoga AS, kes veel mõni aeg tagasi soovis oma äri kasvatada miljardi dollarilise käibeni. Tagantjärele tuleb tõdeda, et siiski ebaõnnestunult. Jah, ka see ettevõte on EASilt abi saanud. Nagu ka mitmed teised.

Proovid, kaotad, tõused, lähed edasi

EASi klientide hulgas on ebaõnnestumiste määr suurem, kui seda on Eestis keskmisena toodud 0,2%. Samas iseloomustab EASi kliente suurem ambitsioon, ideede uudsus ja ka võimalus tõelise läbimurde suunas püüelda. Mida kõrgemale on latt seatud, seda suurem on selle mahaajamise tõenäosus. Maailmas on mitmeid näiteid ettevõtetest ja inimestest, kes on algselt ebaõnnestunud või keda on peetud andetuks, aga kellest on kujunenud meie eeskujud ja edu etalonid. Walt Disneyle on öeldud, et tal puudub kujutlusvõime ja head ideed. Esimene pankrot tuli Disneyl läbi elada 22 aastaselt, aga praegu ei pea tema nimele lisama ühtegi täiendit.

Samasugused näited saab tuua tegelikult ka Eestis. Proovid, kaotad, tõused püsti, lähed edasi, proovid uuesti. Näiteks EASi kliendiportfellis on mitmeid ettevõtjaid, kes esimese korraga on oma projektidega ebaõnnestunud. Üks konkreetne ettevõte, kelle osas EASi usk hakkas kaduma, on Skeleton Technologies. Oli aasta 2013, kui selleks ajaks oli EAS juba mitu head aastat ettevõttesse investeerinud, aga tulemust ei paistnud kusagilt. Müügitulu oli 96 000 eurot aastas, üle 400 000 euro kahjumit, samal ajal olid nad aga toetusi saanud juba üle 600 000 euro. Kas uskuda ettevõtte äriplaani, suurt ambitsiooni ja võimalust maailmas unikaalse tootega läbi murda? Praegu võime öelda, et see usk tasus end ära nagu ka lisainvesteeringud ettevõttesse. Nüüd on Skeleton jõudnud maailmakaardile, neid võrreldakse tootmismahu mõttes Teslaga ja ettevõtja asutaja on Forbes tulevikutähtede hulgas. Nendesse ettevõtjatesse ja nende ärisse tasus panustada. Samas ei saa aga kunagi enne kindel olla, kui ise pole järele proovinud. Suure tõenäosusega oleks see edulugu, mille potentsiaal on alles avanemas, jäänud investorite usu puudumisel saavutamata.

Tihti on nii, et üks edulugu võib kaaluda üles kõik varasemad ebaõnnestumised. Sellest aru saamine peab saama mõttemalliks ka Eestis, sealhulgas traditsioonilises ettevõtluses.