Häbi, loomakaitsjad!

Karusloomafarmide surve keskkonnale on minimaalne, sest loomade sõnnik on kergesti kokku kogutav ja kõik kasutatakse ära kohalike põldude väetamisel. Karjakülas on suurtes farmides kasvatatud karusloomi juba 80 aastat ning hoolimata pingsatest otsingutest ei ole täheldatud selle mõju lähedal asuvale Keila jõele ja põhjaveele.

Karusloomakasvatus on ainus põllumajandusvaldkond, mis ei ole saanud riigilt mingit tegevustoetust. Samas läheb ligi 98% Eestis toodetud karusnahakadest ekspordiks. Sõltuvalt karusnahkade hinnatasemest maailmaturul on kõigi meie farmide eksporditulu olnud 4–8 miljonit eurot aastas, mis on meie põllumajandustoodangu koguekspordist märkimisväärne osa.

Valeteabe levitus

Karusnahad ei kao inimkonna garderoobist kunagi, sest see on kõige ökoloogilisem materjal, kestab kaua ning laguneb looduses. Kunstlike materjalide roheline jalajälg on kordades suurem ning kindlasti ei ole inimkonna huvides seda jälge veelgi suurendada.

Kitsastes grupihuvides ühiskonna väärinformeerimine ja hirmutamine ei ole eetika, vaid küüniline manipulatsioon, mida on ühiskonnas niigi ohtlikult palju. Raskustes vaevlevast loomakasvatussektorist järjekordse valdkonna väljatoomine ja tümitamine muudab meid ainult vaesemaks ning teeb paljudele inimestele haiget.

Toimetaja märkus: Aimar Altosaar on oma ettevõtte kaudu varem nõustanud Balti Karusnahk ASi.