Tööplaan valitsusele: kuidas päästa Eestimaa

Kui maja põleb, siis ei saa seda kustutamata jätta, kuigi parasjagu oli plaanis minna kinno. Liiga ekstreeme näide? Mõtleme aga nii, et leegi tekkimisel piisab kustutamiseks klaasist veest, hetke võrra hilinemisel aitab ämbrist veest, aga kui on hiljaks jäädud, tuleb ehitada uus maja.

Põllumeeste mure peale, et ilma riigi toetusteta hävib suur osa Eesti piimakarjast, teatas maaeluminister Urmas Kruuse, et järgmise aasta eelarve on alles läbirääkimisel, selleks aastaks aga riigiabi tootjatele planeeritud pole. Ehk siis klaasiga ei viitsi jamada, ämbrit justkui polegi. Loodame, et keegi hiljem ehitab uue maja. Otsustamatusega saab teha palju kurja. Kui kaua püsiks ettevõte, mille juht turu tingimuste muutudes samamoodi mõtleks, eelarves näpuga rida ajades?

Loomakasvatuse väljasuremine on päris probleem ja see teema on Eestile oluline.

Eesti on Küprose kõrval ainus riik Euroopas, kus ei maksta isegi üleminekutoetust, rääkimata tõsiseltvõetavast maaelu päästmisest. Kas see on meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine?

Majandus- ja taristuminister, teie juhite riigi majanduspoliitika väljatöötamist, elluviimist ja tulemuste hindamist. Kas teate, et põllumajandus on majanduse osa? Ja et taristu peab olemas olema ka väljaspool linnasid, et suur osa Eestist asubki väljaspool linnasid?

Kaitseminister vastutab riigikaitse korraldamise eest. Riigi toidulaud on strateegilise julgeoleku küsimus. Kas tahame olla toidu tootmises iseseisvad?

Ettevõtlusminister, teie juhite riigi väliskaubanduse ja ettevõtluse arendamise valdkonda. Igal maal on see valitsuste küsimus, kuidas arendada ettevõtlust, eriti maaettevõtlust. Põllumehed on ettevõtjad, kes annavad tööd ja katavad meie laua. Praegune olukord ei ole vilets mitte üksiku (põllumajandus)ettevõtja halva juhtimise tõttu, vaid üldise kriisi tagajärg. Ja selles olukorras vajab ettevõtja/farmer kiiresti abi. Mitme maa valitsused on sellest aru saanud. Teie vastutate ka väliskaubanduse eest. Ärge laske end kõigutada põllumajandussaaduste ületootmise argumendist. Näiteks Saksamaa „toodab üle“ Mercedeseid ja Prantsusmaa veini ning nad on selle üle uhked.

Eesti võib olla maailma kvaliteetseima piima tootja. Selleks on kõik eeldused olemas. Põlvkondade pikkuse põlluharimise ja loomapidamise tavale lisaks on meil piisavalt maad, puhast vett ja puhast õhku. Praeguseks on meil maailmatasemel piimatootmiseks olemas Euroopa suurimad karjad, moodsad farmihooned ja sisseseade ning loomade aretus. Veel on olemas ka inimesed, kes oskavad ja tahavad teha seda rasket tööd. Me oleme tugevad piimatootjad ja arendada tuleb just oma tugevaid külgi.

Eesti piim pole veel maailmakuulus. Puudu on meie endi usust ja tugevast eristuvast brändist. Nende loomisega peab tegelema. Keegi, näiteks ettevõtlusminister, peaks selle lipu üles tõmbama, ülejäänud aga kaasa lööma.

Riigihalduse ministri vastutusvaldkonda kuulub rahandusministeeriumi halduspoliitika valdkond ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine ning siseministeeriumi valitsemisalast regionaalvaldkond. Rahandusministeeriumi halduspoliitika peaks küll vahetult seotud olema, muu hulgas ka põllumajanduse rahastamise ja toetamise reguleerimine, kohalike omavalitsuste kaudu ja muidugi riigi tasemel.

Rahandusminister on riigi rahanduse juht, kes koordineerib eelarve- ja maksupoliitikat. Põllumajandus on tegelikult kõikide eestlaste asi. Nüüd on aeg riigi rahandus üle vaadata sellise pilguga, et leida kiiret abi meie rahvusliku toidulaua säilimiseks.

Valitsusel on aeg konkreetsete sammudega näidata, kas nad on tegutsemisvõimelised ja suudavad leida kiire lahenduse. Ja loomulikult ka seda, kas nad usuvad Eesti piimanduse tulevikku, Eesti toiduainete tootmisesse ja Eesti maaelu jätkusuutlikkusse.

Lühiajaline eesmärk peab olema kohene piimalehmade vähenemise pidurdamine ning piimatootjale igakülgse toetuse tagamine. Selleks tuleks moodustada valitsuse töögrupp, kus osaleb igast ministeeriumist kõige riigimehelikumalt mõtlev ametnik.

Kuigi Eestis kehtib seadus, et muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma pool aastat, usun, et headel eesmärkidel tehtud muudatused on pigem riigi tugevuse näitaja ja iga maksumaksja sellega nõus.

Võimalikud lahendused

- PRIA inimeste arvu ja kulusid võiks vähendada proportsionaalselt põllumajanduse mahu vähenemisega. Neid töökohti saab vajadusel oluliselt lihtsamalt taasluua kui kinnipandud piimatalusid.

- Oluliselt väiksem sotsiaalmaks valdkondlikult võiks olla kiire lahendus.

- Osa piimatoodete müügist kogutud käibemaksust suunata põllumajandusesse.

- Piimatööstused on teadagi tootjatele võlgu. Kassapõhine käibemaks (et maksad siis, kui ostjalt raha käes) teeks likviidsusprobleemi kergemaks.

- Tööandja peaks saama maksuvabalt töötajaid transportida ja majutada.

Viimase aja maksumuudatused ei arvesta maaeluga ja igasugust bürokraatiat on maal veel hullem taluda kui linnas. 

Loe pikemalt Põllumajandus.ee