Eesti ärimehe postsovetlik nägu

Euroopas on Panama paberite skandaal esile kutsunud radikaalse mõttevahetuse selle üle, kuidas peaks üleüldse käsitlema maksudest kõrvalehoidmist: kas maksude optimeerimine, mis võib juriidiliselt isegi mitte olla käsitletav kuriteona, on ikkagi sallitav Euroopa ühiskonnas? See ongi see põhiline moraalne hoiak, mis muutub järjest tugevamaks.

Ja see erineb oluliselt Eesti pressis kõlama jäänud äritegelaste sõnavõttudest. Raul Pint kirjutas Äripäevas, et ärimehe ainus siht on endale ja oma perekonnale rohkem tulu tuua ükskõik missuguste vahenditega. See näitab meie ärikultuuri ja mõtlemise taset, mis asetab meid põhimõtteliselt teisele poole äri tegemise head tava.

Kui me räägime sellest, et turumajandus on olnud siht, mille poole Eesti püüdis, pärast seda kui vabanesime plaanimajanduslikest ahelatest, siis paljud Eesti ärimehed mõistsid seda ainult kui vabadust saada rohkem kasu, rohkem raha ükskõik missuguste vahenditega – ja vabadust ühiskondlikest kohustustest. Meil lahutati täiesti üksteisest äri ja ühiskond. Äri on äri, öeldakse. Nii tundubki äri millenagi, mis pole eetiline tegevus – ja siis kurdavad ärimehed, miks pole ettevõtlus ühiskonnas au sees. Teiselt poolt on iseloomulik suhtumine, et ainult need, kes on riigitööl, peavad hoolima riiklikust, avalikust hüvest. See on tüüpiline Ida-Euroopa suhtumine.

Euroopa Liit valmistab praegu ette palju selgemaid ja täpsemaid reegleid ettevõtete tulu maksustamiseks. Üldiselt liigume ettevõtete tulumaksu konsolideeritud baasi suunas. See tähendab, et määramata kindlaks maksumäärasid, määratakse siiski kindlaks see, missugune on tulumaksu baas. Ja siin oleme meie Euroopas väga erandlikus olukorras. Peame olema valmis, et meie maksusüsteem satub löögi alla. Sest võib öelda, et meie oleme Eestist teinud väikese Luksemburgi, tagasihoidliku maksuparadiisi. Ja me oleme seda ka avalikult ütelnud, et meie maksud on konkurentsieelis. Ent see, et Euroopa Liidu riigid konkureerivad omavahel maksude optimeerimisega, ei vii Euroopa majandust ju edasi.

Miks? Sest see raha, mis liigub eelarvest kõrvale, liigub kõrvale ka investeerimisfondidest. See tekitab pingeid majanduses, takistades eelkõige innovatsiooniinvesteeringuid. Euroopa majanduse stagnatsiooni üks põhjus on kindlasti see, et raha, mis peaks minema majanduse elavdamisse, optimeeritakse kõrvale maksuparadiisides. See mittemaksustatud raha hulk ulatub globaalses mastaabis üle 20 triljoni dollari – summa, mida on raske ettegi kujutada.

Eesti eeskuju Euroopale

Teatud riigid annavad suurfirmadele maksueeliseid, et saada see firma toimetama oma riiki – see on asja üks pool. Teine pool on aga see, milles Eesti võib olla Euroopale heaks eeskujuks – digilahendused. Alates sellest, et teha lõpp igasugusele sularahamajandusele, palkade ja arvete maksmisele taskust taskusse ning minna üle täielikult elektroonilisele ja reaalajas kontrollitavale arveldamisele ning raha liikumisele. Lisaks muuta kogu maksustamise tehniline pool palju lihtsamaks: näiteks meie maksudeklaratsioon, mis on Euroopas pideva hämmingu objekt, aga ka Eesti maksuameti üle tuhande euroste arvete maksustamise kogemus, millega Eesti riik võitis 70 miljonit eurot.

Kui nüüd suudetaks seda Eesti mudelit üle Euroopa kasutusele võtta ja luua digitaalne arveldamine ja maksustamise praktika, tähendaks see, et nii Euroopa Liidu kui ka tema liikmesriikide rahakott muutuks hoobilt palju paksemaks. Praegu näeme vaeva, et leida raha Euroopa ühise piirivalve loomiseks, otsime ressursse, et põgenikevood ei langeks eelkõige majanduslikult mitte nii võimekate liikmesriikide rahakoti peale (näiteks Kreeka ja Balkanimaad), ei leia ressurssi digitaalse innovatsiooni jaoks. Selleks, et digitaalne ühisturg hakkaks raha sisse tooma, on vaja tagada kiired internetiühendused kõigi Euroopa linnade ja küladega. See ei ole sugugi lihtne, kui vaadata, kui suured erinevused on praegu eri piirkondadel. Jutt käib miljarditest eurodest.

Eesti ootab hinge kinni pidades, kas jäime seekord vahele või ei. Tegelikult käib Panama juhtumi puhul jutt väärtustest ja prioriteetidest ühises Euroopas, mitte pelgalt rahast ja korruptsioonis paljastatud üksikisikutest või -firmadest.  

Kirja pandud intervjuu põhjal.