Äärmuslane ei ole "mingi politsei asi"

Brüsselis toimusid plahvatused, mis panid paljusid küsima, kas Belgia politsei ja julgeolekuteenistus on läbikukkunud ning saamatud. Osalt on tõesti tekitanud küsimusi nende tegevuse tõhusus ning mõttekas kommunikatsioon. Kui mõistlik oli öelda välja, et vahistatud Pariisi terrorirünnakute korraldaja teeb võimudega igakülgset koostööd, ning sellega aktiveerida terrorirakukesed, kes, kartes paljastamist, asusid tegutsema. Tagajärgi me teame. Võib ainult spekuleerida, kui palju hävitati sellise ebaõnnestunud kommunikatsiooni tõttu asitõendeid.

Kuid kas Belgia õiguskaitseorganid olid ainsad, kes kukkusid läbi? Politseini jõuavad asjad tavaliselt siis, kui keegi on jätnud varem midagi tegemata. Inimesed satuvad politsei huviorbiiti teatud loogilist teed pidi, mille lahutamatu osa on varase märkamise puudumine või märkide ignoreerimine. Ükski terrorist ei sünni terroristiks ega radikaliseeru üleöö, vaid selleni viib rada, mille käigus puutub inimene kokku mitme ühiskonna kihiga.

Haridussüsteem on selline, mille läbib iga inimene ning seal ei tohi olla suhtumist, et seal toimuvad asjad, mis ei ole otseselt seotud õppetööga, kooli ei puuduta. Noored on radikaliseerumisele vastuvõtlikud, kuna nad alles otsivad eesmärke ning kohta elus. Siis on varajane märkamine ning nende noortega tegelemine suur, aga oluline väljakutse.