Väike tegija vajab tööjõudu

2000. aastal Eestis kasutusele võetud süsteem, kus reinvesteeritud kasum on maksuvaba, tõi kindlasti Eestile tähelepanu. Samas pole see tähelepanu olnud alati positiivne, sest mitmes vanas Euroopa Liidu liikmesriigis tekitasid meie tulumaksusüsteemi muudatused küsimuse, kuidas on Eesti ühest küljest piisavalt rikas, et teha selliseid maksukingitusi, ning samas näitab vajadusel ennast piisavalt vaesena, et küsida Euroopa Liidult toetusi.

Iga kord, kui oleme ettevõtte tulumaksu teemat käsitlenud riigikogus, siis oleme kuulnud kiidulaulu sellest, kui palju investeeringuid on reinvesteeritud kasumi maksuvabastus Eestisse toonud. Paraku ei tõesta seda väidet mitte midagi peale ühe rahandusministeeriumi tellitud 2009. aasta analüüsi, milles leiti, et uuringuperioodil 2000–2008 ei vähenenud äriühingu tulumaksu osakaal SKPst ja tänu suurematele investeeringutele ning majanduskasvule laekus ka uuringuperioodil rohkem tarbimis- ning tööjõumakse.

Kui arvestada positiivset pärituult, mida andis sel perioodil maailmamajanduses toimuv, siis oleks õigem öelda, et majanduskasv oli Eestis „vaatamata kõigele“, mitte valitsuse tegevuse „tõttu“. Praegu aga oleme jõudnud olukorda, kus arvestatava majanduskasvu saavutamiseks tuleb pingutada ja vaeva näha, mitte ei tule kasv iseenesest. Tulemus – Swedbank on oma viimases majandusprognoosis kirjutanud, et ettevõtete investeeringud Eestis on kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKPst on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele.