- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
230 miljoni eurone risk
Eesti pangandussektorit ähvardab 230 miljoni euro suurune kulu, kui tuleks viieks aastaks maandada negatiivse intressi riski, kirjutab Danske Banki riskijuht Tiit Meidla.
Praegu ei võimalda kehtivad Eesti õigusaktid kohaldada ühegi valuuta korral negatiivseid intressimäärasid eraisikute ega ettevõtete hoiustele. Kõik hoiustajad (ka professionaalsed, nagu kindlustusseltsid, investeerimisfondind jne) on negatiivsete intressimäärade mõjude eest Eestis seadusega isoleeritud. Põhjamaades on negatiivsed hoiuste intressimäärad seadusega lubatud.
Eesti seadusest tulenevad piirangud hoiuste intressimääradele kujutavad riskide juhtimise seisukohalt positsiooni kompleksses finantsinstrumendis, mis sisaldab endas mitut optsiooni ja nõuab vastavate riskide hindamiseks optsioonimudelite rakendamist. Seetõttu võib riskijuhtimine osutuda äärmiselt kulukaks.
Vanad eeldused
Viimastel kümnenditel on intressiriski modelleerimisel lähtutud eeldustest, et intressimäärad ei saa negatiivseks minna ning peab olema tagatud kooskõla finantstoodete hindadega turul. Esimene eeldus on tänaseks minevik. Uute mudelite väljatöötamiseks ei ole veel aega põhimõtteliselt olnud ja samas ei saa ükski mudel olla kunagi täiuslik.
Seepärast on praegu saanud turustandardiks ühe enimkasutatava riskimudeli kohandamine läbi turuintressimääradele 1 protsendipunkti juurde liitmise, mis tagab mudeli toimimise negatiivsete intressimäärade keskkonnas. Seega on –1% juures kaudne alumine piir, millega finantsturgudel praegu arvestatakse. See ei tähenda, et ei oleks ruumi intressimääradega veel allapoole liikuda.
Regulaatorid nõuavad pankadelt kapitalipuhvreid, mille suurus tagab panga maksevõime aasta jooksul sündmuse puhul, mille esinemissagedus on üks kord tuhande aasta jooksul.
Riski maandamise hind
Jättes kõrvale Eestis seadusest tulenevate piirangute kogu komplekssuse ja keskendudes vaid kõige olulisemale ehk euro negatiivse intressi riskile ja rakendades kõige kaasaegsemaid riskimudeleid, kaasneks riski viieks aastaks maandamisega Eesti pangandussektorile vähemalt 230 miljoni euro suurune kulu.
Vastava kulu klientidele ülekandmiseks saavad pangad kasutada negatiivse hoiuseintressimäära asemel teisi, kuid potentsiaalselt vähem tõhusaid meetmeid, nagu näiteks erinevate hooldustasude kehtestamine kontodele, pangateenuste hindade tõstmine või kulude erineval moel ülekandmine laenuvõtjatele.
Kui seadust mitte muuta viie aasta jooksul ja riski maandada, tähendaks see riskimist ligikaudu viiendikuga Eesti pankade tänaste kapitalipuhvrite kogumahust (regulaatorite nõutava kindluse taseme ja modelleerimise ajahorisondi juures). See võiks proovile panna juba ka Eesti pankade maksevõime ja avaldaks olulist mõju mitte ainult hoiustajatele, vaid ka laenuvõtjatele.
Tururegulaatorid reageerivad tihti hilinemisega. Regulaatoritest oli esimene julge Soome finantsjärelevalve, kes juhtis eelmise nädala alguses avalikkuse tähelepanu asjaolule, et negatiivsete intresside tulemusel võib Soome pankade maksevõime sattuda löögi alla.
Tõhusa ja avatud finantsturu eelduseks on aga regulatiivne raamistik, mis ei suurendaks piirangutega riske, vaid aitaks kaasa turu normaalsele toimimisele kui majanduse üleüldisele arengule. Nii leidis ka Eesti Panga president Ardo Hansson hiljuti Äripäevale intervjuud andes, et negatiivsete intressimäärade ülekandumine suurklientidele oleks loogiline.
Seotud lood
Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele