Ka totu võib saada juhiks

Juhtimisse ja sellest rääkivasse teooriatesse-praktikatesse on palju asju imporditud spordist. Ent kuidagi visalt on omaks võetud seda olemuselt üsnagi lihtsat arusaama – professionaalid lihvivad tegelikult läbi karjääri samu oskusi. Endiselt on levinud arusaam, et esmatasandi juhi töö on sisult ja olemuselt hoopis midagi muud kui keskjuhi oma, rääkimata siis erinevusest tippjuhi tööga.

“Nad on hoopis teistsugused,” räägivad nn suured juhid esmatasandijuhtide kohta, “neile peaks ikka keegi juhtimise ABC-d õpetama.” Ja esmatasandi juhid muigavad: “No tundub, et nemad seal tegelevad sootuks raketiteadusega, neil pole vist enam midagi õppida!”

Juhid vajavad samu oskusi

Kuristik teadmiste ja praktika vahel

Seega, kõik juhid tegelevad peamiselt probleemide lahendamisega. Kõik juhid tegelevad tulemuste saavutamisega. Kõik tegelevad motiveerimise, inspireerimisega. Ja kõigi eesmärk peaks olema teha paremaid otsuseid – muuseas, just seda, võimekust kiiresti oma tegevusest õppida ja teha kiireid otsuseid peab konsultatsioonifirma McKinsey salarelvaks, mis võib muuta organisatisooni tavapärasest erakordseks. Ent ühtedele pakutakse võimalust teha seda moel: kogemus, reflektsioon, analüüs ja järeldus, tegutsemine. Teistele aga: teoreetilised teadmised ja lootus, et midagi nendest haakub igapäevase praktikaga. Ja et ehk suudavad inimesed kuidagi ületada kuristiku, mis on nende kogemuse, praktilise meele ja teoreetiliste teadmiste vahel. Inimesed on võimekad, kahtlemata. Ent see kuristik võib vahest liiga suureks osutuda.

Allikas: Raimo Ülavere blogi