Me oleme saavutanud juba pikaks ajaks välismaalaste tähelepanu. Me oleme neile lubanud, et arendame e-residentsust kui start-up’i – kuulame klientide soove ja viime neid kiirelt ellu. Me oleme saanud teiste riikidega võrreldes eelisseisu, kuid start-up-maailma reeglid ütlevad, et hilisemad tulijad kopeerivad kiiresti kõik head ideed. Saavutatud eelisseisu säilitamiseks tuleb joosta vähemalt sama kiiresti kui jälitajad.
Kui kaua on aega võtnud seadusemuudatused, mis võimaldaksid pangakonto avamist ilma pangakontorit külastamata? Idee on arutlusel olnud juba kaua, sh e-residentsuse kontekstis üle pooleteise aasta. Välisettevõtjad peavad selle võimaluse puudumist üheks olulisemaks piiranguks. FinanceEstonia ja suur hulk fintech-ettevõtteid näevad siin suurepärast võimalust finantsteenuste ekspordiks, Eesti turul töökohtade loomiseks ja välismaalaste äritegevuse siia toomiseks. Tulemust ei ole. Pooleteise aastaga on areng olnud äärmiselt tagasihoidlik – küsimus on praegu vaid ajas, millal mõni teine riik nopib meie väljakäidud idee ja pakib selle meist paremini ja kiiremini.
Kus on areng?
Sama kehtib kõigi teiste riigiteenuste kohta. Nad peavad lihtsustuma, muutuma märkamatumaks, olema ettevõtjale lihtsamini arusaadavad, seda nii välismaa kui ka Eesti ettevõtjate jaoks. Juhul kui avalikud teenused ei arene, kaob e-residentsus unustusehõlma. Juba praegu on liiga palju pettunud välismaalasi, kes avalikult või omavahelistes vestluses küsivad Eesti äripartneritelt, kus on lubatud parem ettevõtluskeskkond. Nad on närinud e-residentsusest läbi ja saanud aru, et takistavaid tegureid on endiselt kaugelt liiga palju.
Start-up'ile antakse paljud vead andeks, kui nähakse, et areng toimub ja uued teenused on tulemas. Meie 15 minutit on varsti läbi saamas, sest kuigi mõtteid avalike teenuste arendamiseks on palju, on elluviimine tähelepanu hoidmiseks liiga aeglane.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Slovakkia meedias on puhkenud skandaalimaiguline juhtum asepeaminister Peter Pellegrini ümber, kes olevat Eesti digieksperdile Taavi Kotkale maksnud kahe päeva vältel antud nõu eest 10 000 eurot, kirjutab Postimees.
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.