Sõiduki registreerimise piinad lõppemas?

2013 lõpus alustasid maksu- ja tolliamet (MTA) ning autoregistrikeskus (ARK) ametitevahelise koostöölepingu alusel projekti eesmärgiga pidurdada kallite autode maaletoomisel toimuvaid käibemaksupettusi. Isikule, kes lootis  kasutatud auto ARKis tavapäraselt ühe-kahe päevaga arvele saada, hakati loopima kaikaid kodaratesse ning viidati määrusele, mis andis registreerimistoiminguteks kuni 30 päeva. Ja üllatus, üllatus – ARKiga suhtlema hakanud inimesele helistas või saatis e-kirja hoopis MTA revident, kes nõudis täiendavalt dokumente ja selgitusi.

Ehkki MTA on kohtutelt korduvalt selle eest sugeda saanud, et kontrollitoiminguid tehakse ilma ametlikku kontrolli alustamata, ei vormistanud MTA ametlikku kontrolli üldjuhul ka kõnealuses projektis. Mõnigi kord tegi MTA inimesele suulise või meilitsi ettepaneku käibemaks enne selle tähtaega ära maksta ja lubas, et sellisel juhul saab auto kohe arvele.

Kuna eesti inimene on korralik ja seaduskuulekas, jooksidki paljud kahe ameti vahel amokki. Tagantjärele võib tõdeda, et auto registreerimise pidurdamine oli nagu nohu, mis ravimisel möödub seitsme päevaga, aga ravimata jätmisel möödub nädalaga. Vahet pole, kui aktiivselt kaasa võimelda, 30 päeva pärast võeti auto ikka arvele. Kohesele sihile viis aga käibemaksu ettemaksmine, millist nõudmist riigikohus taunis.

Riigikohtu lahendi sisu

25 veebruaril 2016 tegi riigikohus lahendi, millega jäeti valdavas osas jõusse möödunud aasta ringkonnakohtu otsus. Riigikohus taunis jõuliselt registreerimistoimingute pidurdamist ja ebaseaduslikuks ettemaksuks survestamist. Riigikohus nõustus, et kõnealune määrus ei anna alust registreerimise pidurdamiseks ka seoses maksukontrolliga. Asja põhimõttelise lahenduse seisukohast pole oluline, et riigikohtus jäi õigusvastaseks tegutsejaks vaid ARK ja MTA tegevust ARKile kirja tegemisel ebaseaduslikuks ei tunnistatud. Riigikohus märkis, et arvestades registreerimistoimingute tegemisega kaasneva töö mahtu, keerukust ja ajamahukust, on kohtud õigesti leidnud, et sõiduki registreerimisandmete muutmise menetlus on tavapäraselt võimalik läbi viia oluliselt lühema aja jooksul kui 30 päeva.

Kui menetlus on võimalik lõpule viia viivituseta, ei tohi haldusorgan ilma seadusliku aluseta viivitada pelgalt sellepärast, et teine haldusorgan seda taotleb. Maksumenetluse alustamine ja riskihindamise tulemustel ei oleks registriandmete muutmise taotluste lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust ja need ei  annaks seaduse kohaselt maanteeametile alust andmete muutmisest keelduda. Seega ei olnud registritoimingute tegemisega viivitamine põhjendatud ning ringkonnakohus on õigesti tuvastanud maanteeameti registri­toimingute tegemisega viivitamise õigusvastasuse. 

Registriandmete ebaõigsus võib hoolimata asjaolust, et registriandmetel on üksnes informatiivne tähendus, kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning välistada ei saa ka ebaõigete kannete mõju asja kasutamisele või käsutamisele, märkis riigikohus. Sõiduki registreerimisandmete muutmisega viivitamine võib mõju avaldada sõiduki müügitehinguga seotud kohustuste täitmisele. Näiteks võib lepingus sätestatud müügihinna tasumise kohustus olla seatud sõltuvusse registrikande tegemisest.

Kolleegium peab vajalikuks siiski märkida, et kuigi pelgalt teabe kogumine teiselt haldus­organilt ei kahjusta iseseisvalt äriühingu õigusi, võib teabe kogumise legitiimse eesmärgi puudumine tingida teabe kogumise õigusvastasuse. Ilma seadusliku aluseta ei ole registri­toimingutega viivitamise kaudu tehingupoolte varjatud survestamine maksukohustuse ennetäht­aegseks täitmiseks õigusriigi põhimõttega kooskõlas.

Riigikohtu lahendi valguses on huvitav ennustada, kas ametitel jätkub julgust oma viga tunnistada või püütakse leida uus jokk-skeem. Viimasel juhul võiks Helm mõne oma alluva kabinetti veidi ka tuulutada.

Autor esindas käsitletavas kohtumenetluses maksumaksjat (toim).