Et rohkem kaubavooge Eestit läbiks, tuleb sõlmida vabakaubanduspiirkonnad USA ja Hiinaga ning selleks anda rendile osa Eesti territooriumist, kirjutab pensionär Henn Põldvee.
Henn Põldvee
  • Henn Põldvee
  • Foto: Erakogu
Järgnev mõttekäik lähtub neljast asjaolust:
1) Venemaa on Eestiga piirileppe sõlmimiseks täielikult valmis;
2) Leedu nõuab, et Rail Baltica trass läbib Vilniust;
3) USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleping võib suurendada kaubavahetust kahekordseks;
4) Hiina tahab suurendada lähiaastatel kaubavahetust Euroopaga kahekordseks.
USA ja Hiinaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks tuleks neile rentida pikemaks ajaks osa Eesti territooriumist mere äärde sadama võimalustega alad. Selleks sobiks väga hästi sõlmitava piirilepinguga Venemaale loovutatav ala. 1939. aasta Eesti Vabariigi territooriumi ja praeguse territooriumi vahe on 2322 km2. Täpselt paras kahe vabakaubanduspiirkonna rajamiseks (Hongkong 1092 km2, Singapur 710 km2). Lepingu võiks sõlmida 70 aastaks, sest täpselt nii kaua on see territoorium olnud „rendil” Venemaa käes.
Sõlmitav piirileping praegusel kujul ei ole kahe võrdväärse demokraatliku riigi vahel sõlmitav piirileping. See on Venemaa dikteeritud alistumisleping, sest Eesti loovutab Venemaale 2322 km2 maismaad ja 1000 km2 merd midagi vastu saamata.
Vabakaubanduspiirkonnad võime leida Ida-Virumaalt, kus sadama võimalused ning raudtee juba olemas. Sinna piirkonda tuleb rajada ka Euroopa laiusega raudtee harud. Seepärast oleks mõttekas Rail Balticu kulgemine trassil Tallinn-Tapa-Tartu-Valga. Tapalt vabakaubanduspiirkonda rajaksid raudteeharud juba USA ja Hiina investorid, nii ka lennuväljad ning süvasadamad. Ei ole kuulnud Rail Balticu tasuvuse ja koormatuse kohta kuigi veenvaid argumente. Kui aga saaksime sel trassil kulgema ka USA ja Hiina kaubad, ja miks ka mitte Venemaa omad, oleks koormatus suur ja väga kasumlik. Lisaksin siia ka Skandinaavia kauba kulgemise võimalused ehk Soome tunneli.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele