Ettevõtlusahel mitmekesisemaks

Majanduses on mõiste related variety, mille kaudu iseloomustatakse piirkonna ettevõtete vahelist seotust. Tänapäevases käsitluses on mõiste tihedalt seotud regionaalse innovatsiooni, aga ka tõhusa ressursikasutuse või ringmajandusega. Mitmekesistades ja uuendades piirkonna ettevõtluse struktuuri, võib see viia regiooni majanduse uuele kasvurajale, mis tekib koostoimest. Kõige värvikamad näited sellisest regionaalsest sümbioosist on tööstuse poolelt Kalundborg Taanis ja Rootsist Skåne piirkond. Selline piirkonna arendamine pole juhuslik, vaid juhitud.

Eestis keskenduvad väiksemad piirkonnad üldiselt ühele tegevusalale – sageli on selleks üksik töötleva tööstuse haru, tihti vaid põllumajandus. Samas sellega kaasneb liiga kitsas spetsialiseerumine ning on oht spetsialiseeruda hääbuvatesse valdkondadesse või ärimudelitesse. See võib hakata ühel hetkel piirkonna arengut pärssima. Näiteks Ida-Virumaa on Eesti üks suuremaid tööstuspiirkondi, kus kohalik tööstussektor on arenenud peamiselt energeetika ja põlevkivitööstuse toel.

Ettevõtted ei teki tühja koha peale

Ettevõtluse arengu üheks eelduseks on piisavad ressursid, olgu need sobivad inimesed, piisavalt toorainet vms. Ressursse jääb aga aina vähemaks. Seega on üks võimalus luua ettevõtlusahel, kus ühe piirkonna/kogukonna ettevõtted kasutavad tekkivaid jääke ja kõrvalprodukte järgmistes ärides. Selline koostoimimine viib piirkonna uuele kasvurajale. Mitmekesine ettevõtlus teeb piirkonna vastupidavamaks ja võimekamaks.

Alustada võiks n-ö regionaalsest äriplaanist: ettevõtluseks sobivate ressursside kaardistamisest, sh millised on looduslikud ressursid, milline tegevusala on praegu enim arenenud, milliseid kõrvalprodukte tekib olemasolevast ettevõtlusest, kas ja kui palju on teadmisi ja töökäsi, millised on inimeste oskused jms. Sellele järgneks n-ö regionaalse innovatsiooni mõtteülesande lahendamine, kuidas tekitada sünergia ja kasutada ära piirkonna konkurentsieelis. Seejärel saab asuda takistuste kõrvaldamisele ja tegutsemisele lahenduste elluviimiseks.

Selline ettevõtlusmudel võiks olla Eestis enam rakendatud ja teadlikult juhitud. Idee pole ainulaadne, praegu on juba näiteid ettevõtluse seotusest ja regionaalsest innovatsioonist. Näiteks Ida-Virumaal on praegu olemas kogemus kasutada suletud allmaakaevanduse vett kohaliku piirkonna katlamajas kütteveena. Häid näited on ka turismivaldkonna arendamisest tööstuspiirkonda – Kiviõli seikluspark, mis on rajatud vanale tuhamäele.

Potentsiaal puidutööstuses

Puidutööstuse ettevõtetega rääkides selgub, et pea kõigil suurematel ettevõtetel jääb üle soojust. Jääksoojust aga kasutatakse praegu vähe ning ka puiduettevõtted ise pole huvitatud asutama kommunaalettevõtet ja põhitegevuse kõrvalt tegelema soojamaandusega. Samas oleks nad valmis tegema koostööd piirkonna teiste ettevõtetega. Lahendusi jääksoojuse kasutamiseks on erinevaid, näiteks üks võimalus on aiandusvaldkonna arendamine.

Seotud ja mitmekesise ettevõtlusahela arendamine vajab tõhusat piirkonnaülest läbimõeldud koostööd piirkonna/kogukonna kõigilt osapooltelt – ettevõtjate, omavalitsusjuhtide, ärksate inimeste ja teadlaste vahel. Riik saaks struktuurivahendite toetusmeetmeid siduda koostöö edendamisega ettevõtete vahel, näiteks investeeringutoetused peaks enam suunama ettevõtete koostoime tõhustamiseks.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.