Sotsiaalministeeriumi kavandatav toidumaks võib põhjustada soovimatuid tagajärgi, kirjutab Balbiino juhataja Kaido Salurand.
Balbiino juhataja Kaido Salurand.
  • Balbiino juhataja Kaido Salurand.
  • Foto: Raul Mee
Tuues põhjuseks mure Eesti rahva kasvava ülekaalulisuse pärast, leiab sotsiaalministeerium, et mugav tee selle parandamiseks on maksupoliitika muutus – tõstame suhkrut ja rasva sisaldavate toiduainete hindu ning kõik hakkavadki neid tooteid vältima või vähemasti vähem tarbima. Ma ei usu ettevõtja ega ka tarbijana, et see nii toimib. Millegipärast on raske uskuda, et selle kava eestvedajad ka ise selles veendunud on. Küll aga võivad läbikaalumata otsused põhjustada soovimatuid tagajärgi nii Eesti inimestele kui ka ettevõtlusele ja seeläbi majandusele tervikuna.
Toiduainete maksustamine muudab kallimaks suure osa kodumaisetest toodetest. Kuna maksustada saab toorainet, siis saavad selge ja ebamõistliku konkurentsieelise importtooted, mida plaanitav seadusemuudatus ei mõjuta mitte kuidagi. Toodetes sisalduv suhkur ja rasv ilmselt siis ei mõjuta meie inimeste tervist. Samas nii jääb suur osa meie kauplustes pakutavast toiduvalikust täiendava maksuta, mistõttu see plaan ei täida seatud eesmärki. Kas see mõjub sellisel juhul hästi Eesti inimeste tervisele? Kas Eesti toiduainetööstus jääb nii konkurentsivõimeliseks, kui eelistatakse importtooteid? Mis saab tööhõivest? Tööandjana tunnen nende küsimuste pärast siirast muret. Samal ajal toob toidumaksude rakendamine ning järelevalve kaasa riigile hulga lisakulutusi.
Rääkimata sellest, et inimene valib ikkagi toidu, mis talle maitseb. Seega kannatavad eelkõige madalama sissetulekuga inimesed.
Toidu maksustamine võib viia mitu kohalikku tootjat ka selleni, et konkurentsis püsimiseks asendatakse maksustatud toiduained samalaadsete, mittemaksustatud koostisosadega. Näiteks saaks suhkru maksustamist vältida suhkruasendajate kasutamisega. Kas see on tervislikum?
Kohalike toiduainete kallinemine Eesti turul ei aita kindlasti kaasa Eesti ettevõtjate konkurentsivõime kasvule eksportturgudel, mille parandamiseks otsib kogu Eesti praegu uut lööklauset.
Kui rääkida konkreetselt jäätisest, siis magustoit peabki olema magus ning selle liigne tarvitamine ei ole tervisele ega figuurile kasulik. Naturaalsete koostisainete, kodumaise koore ja moosi asendamine kunstlike ainetega ei tee maiustamist tervislikumaks, vaid mõjub vastupidi.
Autor: Kaido Salurand

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele