Vallutame keeleoskusega Soome ja Läti

Läti ja Soome olid, on ja jäävad meie naabriteks. Inglise, vene ja hispaania keele oskajaid on maailmas väga palju, kuid eesti, soome ja läti keele oskajaid eriti mitte. Mõelge, kui palju suuremad oleks meie võimalused majandust arendada, kui oskaksime ka heal tasemel läti keelt ja soome keelt, mitte öelda vaid „saldejums“ ja „voi perkele“? Meie õpetajad või haritlased, kes ei saa Eestis tööd, võiksid kohe uurida, kas sama tööd on naabrite juures pakkuda.

Praegu ei tööta Lätis eriti keegi, välja arvatud mõne välisfirma esindajad või juhid, kes kasutavad suhtluses inglise või vene keelt. Soome tööturul oleme vaid musta töö tegijad – ehitajad, koristajad ja teenindajad. Võib-olla ei saa eestlane Soomes ka igal alal teenindajaks, sest selleks on vaja osata heal tasemel soome keelt.

Põhjamaade eeskuju

Põhjamaade kõrge elatustase ja hea koostöö on tulnud üsna palju ka seepärast, et rootslased, norralased, taanlased ja haritumad soomlased saavad omavahel rootsi keelega hakkama. See annab tohutud koostöövõimalused. Põhjamaalased käivad kehvematel aegadel naaberriigis tööl. Kunagi tuldi Taanist ja Norrast Rootsi tööle, nüüd käiakse vastupidi.

Ma ise õppisin lapsena Pipi Pikksuka filme ja Rootsist saadetud lasteraamatuid lugedes rootsi keele selgeks. Rootslased on öelnud, et räägin puhast riigirootsi keelt ja aktsenti peaaegu pole. Tänu rootsi keelele saan hästi hakkama ka norra keelega, nüüd hiljem olen avastanud, et ka taani kirjakeelest saan hästi aru ja võin tõlkida. See tähendab, et rootsi keele oskaja töövõimalused pole ainult Rootsis, vaid ka Norras, Taanis ning Lääne-Soomes, kus elab palju rootslasi.

Võib-olla vääriks kaalumist ka mõte hakata kohe esimesest klassist eesti keele kõrval soome ja läti keelt õppima. Varakult õppides on tulemused kõige paremad.

Me ei saa sundida teisi eesti keelt õppima, aga läti ja soome keelt saame ise õppida küll. See avab rohkem uksi kui inglise või vene keele oskus. On suur pluss ning ka iseenese enesetunde parandamiseks hea osata selle maa keelt, kuhu pikemaks ajaks elama või tööle asume.

Millised võimalused avanevad?

Läti-Eesti või Soome-Eesti ühisfirmades ei pea rääkima vene või inglise keelt, vaid eestlased saavad uhkelt rääkida kas läti või soome keelt. Kui noored õpivad neid keeli, ei pea eestlane minema Soome ainult lihttööliseks, vaid võib pürgida kõrgemale, nagu teevad Põhjala rahvad omavahel. Rootslane pääseb Norras ka panka tööle, või vastupidi. Kui eestlane oskab läti keelt, saab ta oma oskusi, teenuseid või tooteid minna Lätti pakkuma.

Eesti rahvaarv ei kasva küll sedasi kahe miljonini, aga majanduslikult juhtub see küll, sest Eesti saab suurendada selliselt oma turgu 7–8 miljoni inimese võrra, ilma et peaks ühtegi riiki vallutama. 

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.