Maksusüsteem vajab konkurentsi tõttu uuendamist

Aeg teha uus uuring

Viimane süsteemne uuring ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõjude kohta tehti 2010. aastal rahandusministeeriumi tellimusel Praxise ja Tartu Ülikooli koostöös. Viimasel viiel aastal on aga majanduskeskkonnas paljugi muutunud. Keskkonda on muutnud ka suunamuutus riikide maksupoliitikas, kus konkurenstivõime tõstmise eesmärgil on mitu ELi liikmesriiki ettevõtte tulumaksu määra tuntavalt langetanud.

Tulumaksureformijärgselt oli meil investeeringute kasv 39 protsendipunkti võrra kõrgem kui Lätis ja Leedus, praeguseks on ka see näitaja Balti riikides ühtlustunud. Viimase viie aasta statistika järgi kasvasid välismaised otseinvesteeringud Leedus 31%, Eestis 39% ja Lätis 48%. Kui üldine investeerimishuvi on madal, siis ei aita ka investeeringute tulumaksuvabastus. Viis aastat viimase uuringu möödumisest on piisav aeg selleks, et mõelda värskema uuringu tellimisele. Aktualiseeritud uuring aitaks paremini ja faktiliste andmetega argumenteeritult tuua esile meie maksusüsteemi eeliseid ja selgitada ka need kitsaskohad, kus meie tulumaksusüsteem ei toimi või ei toimi selliselt, nagu see oli algselt mõeldud.

Vähe paindlikkust

Üks probleem on näiteks see, et olukorras, kus mitmes riigid, millistega me siin regioonis oleme konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast, on jõudsalt langetanud ettevõtte tulumaksu määra ja seda ka olukorras, kus näiteks riigieelarve seis üksikisiku tulumaksumäära langetada ei luba. Meil on siin vähe paindlikkust, sest meie printsiip on selline, et ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu määr peab olema ühesugune. Jaotatud kasumi tulumaks on 20/80, mis praegu ei ole enam konkurenstivõimeline maksumäär. Investeerimisel on küll võimalik edasi lükata kasumi maksustamise hetke, aga kui investor vaatab kogu tsüklit tervikuna, alates investeerimisotsusest kuni kasumi väljavõtmiseni, siis pole konkurentsieelis kõrge jaotatud kasumi maksumäära tõttu enam piisav. Meie maksusüsteemi miinuseks on ka valdusühingule makstava dividendi topeltmaksustamine dividendi valdusühingu aktsionäridele edasijagamisel, juhul kui valdusühingu osalus dividendi maksvas ettevõttes on alla 10%.

Juba lähiaastatel võib olukord minna meie jaoks veelgi ebasoodsamaks, kui riigid jätkavad ettevõtte tulumaksu langetamist. Kuna riigid on mõistnud, et ettevõtte tulumaks töötab vastu majandusarengule, siis näeme ka edaspidi maksumäärade langetamisi.