Puidu põletamisest Narva elektrijaamades – mida ikkagi otsustati?

1. Narva elektrijaamad lubatakse ELi taastuvenergia turule

Valitsuskabineti otsuse kohaselt saavad Narva elektrijaamade keevkihtplokid (Balti elektrijaama 11. plokk, Auvere elektrijaam, Eesti elektrijaama 8. plokk) osaleda Euroopa Liidu (EL) taastuvenergia ühisturul ehk statistikakaubanduses. See võimalus ei ole loodud eksklusiivselt Narva elektrijaamadele, sellest on võimalik kasu saada kõigil Eesti taastuvenergia tootjatel. Võimalus tuleneb ELi taastuvenergia direktiivist, mis näeb ette, et riigid, kes on enda 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutanud, võivad toodetud taastuvenergia statistilisi ühikuid müüa liikmesriikidele, kes ise ei suuda enda 2020. aasta kohustuslikke taastuvenergia eesmärke täita. Lihtsustatult öeldes on tegu taastuvenergia ekspordiga.

2. Valitsuskabineti otsus ei tähenda veel suuremahulise taastuvenergia tootmise algust

Statistikakaubanduse näol on tegemist hea võimalusega teenida riigile täiendavat maksu- ja dividenditulu. Puiduvarumise suurendamine Eestis võimaldab oluliselt suurendada ka tööhõivet Eesti metsandussektoris. Metsanduse arengukava hinnangul võib lisanduvaid töökohti olla enam kui 2300. Vähemtähtis pole ka see, et põlevkivi asendamine biomassiga on Eesti jaoks kõige odavam ja kiirem võimalus suurendada riigi taastuvenergia tootmist ja vähendada õhuheitmeid.

6. Puidu põletamine Balti elektrijaamas 2011. ja 2012. aastal ei vedanud puidu hinnakasvu

Lähtudes RMK hinnastatistikast oli viimase 10 aasta kõrgeim küttepuu hind Eestis 2008. a (23,4 €/m3). Eesti Energia biomassi põlevkivikateldes sel ajal ei põletanud. Tingituna majanduskriisist tegi küttepuude hind 2009. a läbi suure kukkumise (15,3 €/m3) ning hakkas siis kosuma. 2010. a oli hind 17,8 €/m3 ja 2011. a 21,8 €/m3. 2011. ja 2012. a toimus Balti elektrijaama 11. plokis biomassi suuremahuline põletamine. Sellest hoolimata 2012. a küttepuude hind langes (20,7 €/m3). 2013 ja 2014 aastatel suuremahulist biomassi põletamist Narvas enam ei toimunud, sellest hoolimata jäid küttepuu hinnad neil aastatel praktiliselt muutumatuks, vastavalt 19,6 ja 19,7 €/m3. Vaadates neid hinnaliikumisi pikema perioodi lõikes on ilmne, et 2010 – 2012 aastatel toimus küttepuidu hindade taastumine majanduskriisi tulemusel toimunud suurtest hindade kukkumistest, mis oli omane kogu Eesti majandusele. Selle perioodi järgselt on hinnad jäänud aga võrdlemisi stabiilseks. Põhjust on rääkida ka sellest, mis asjaolud hinnakasvu vedasid. Ametliku statistika kohaselt hakkasid 2009. aasta teisel poolel kõige kiiremini tõusma küttepuu ekspordi hinnad ja hakkepuidu ekspordi mahud. Nimetatud hinnatõus jätkus 2011. aastani ja mahtude tõus 2012. aastani. Eesti Energia seda hinna- ja mahtude tõusu vedada ei saanud, sest hinnad, mida eksporditud küttepuude eest küsiti olid kõrgemad, kui Eesti siseriiklikud hinnad, millega Eesti Energia puitu kokku ostis. Oluline on märkida ka seda, et enamasti olid Eesti kütte ja hakkepuidu ekspordimahud suuremad, kui Narva elektrijaamade puidu tarbimine. Mahtude ühtlustumine toimus üksnes Narva elektrijaamades biomassi kasutamise kõrgperioodil. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et 2010 – 2012 aastatel toimunud hinnatõus toimus madala hinnabaasi ja suurenenud välis- ning sisenõudluse koosmõjus.