Maksuamet on ka kinnitanud, et ettevõtjal on endale õigus palka määrata. Samas on teistpidi ka öelnud, et kui väikese OÜ omanik teeb ettevõtte heaks tööd, siis seda tööd tuleb töösuhtena vormistada ja selle töö pealt endale palka ja tööjõumakse maksta. Kui palju siis palka maksta, on ettevõtja otsus ja lähtuda saab ta sarnase töö turuhinnast. Kui ta teeb tööd oma ettevõtte heaks, aga tööna seda ei vormista ja tööjõumakse ei maksa, siis ta riskib vaidlusega maksuametiga.
Mida võib saada, millest tuleb loobuda?
Nüüd kerkib küsimus, et mida on arendajal sellest võita, aga ka kaotada. Kui arendaja on piisavalt julge ja iseseisev, et oma ettevõtet opereerida ja teenust pakkuda, siis teoreetiliselt saab ta säästa kuni paarsada eurot maksude arvel. Samas peab ta arvestama, et ettevõtjana peab ta loobuma sisuliselt tööseaduse kaitsest, olles tööandja iseendale. Juhul, kui ta maksab endale vähem palka, kui turul sarnase töö eest makstakse, siis ta võtab riski, et maksuamet seda ei usu.Ja teiseks, kui ta säästab osa maksukoormusest, siis saab ta vastavalt riigilt ka vähem riigipensioni, vanemahüvitist ja ajutise töövõimetuse hüvitist. Ning töötuskindlustuse hüvesid ei saa ettevõtja riigilt üldse, võrreldes töötajaga. Seega ei saa sellist otsust inimesele ei soovitada ega ka keelata - igaüks peab ise kaaluma ja ise otsustama, kas ettevõtjaks hakkamise riskid ja kulud tasuvad ikka ära või mitte.
Jutt, et väikeettevõtja saab palgatöötajaga võrreldes suure ja ebaõiglase maksueelise, ei ole õige, sest sotsiaalmaksu laekumise vahe keskmiselt mikroettevõtte töökohalt ja keskmiselt suurettevõtte töökohalt on ca 100 eurot kuus. Arvestades, et ettevõtja saab ka vähem riigilt sotsiaalkaitset, on need kaks numbrit üsna kenasti tasakaalus.
Oluline osa majandusest
Praegu on Eestis umbes 65 000 alla üheksa töötajaga ettevõtet, kokku töötab neis ca 110 000 inimest. See on väga oluline osa majandusest.
Vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et mida selle ettepaneku läbiminek mulle kui tarkvarafirma juhile kaasa tooks, ütlen ma, et Helmese kui Eesti mõistes suure tarkvaraettevõtte jaoks ei ole ärilisest seisukohast olulist vahet, kas maksta töötajale palka ja selle pealt tööjõumaksud või osta teenust turul kujunenud hindade järgi. Tarkvara allhanketurul on hinnad üsna välja kujunenud ja suuremad tarkvara arendajad mingit võitu maksude arvel ei saa, kui allhanget kasutavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.