Tööjõu hind kasvab liiga kiiresti

Makromudel arvestab rohkem seoseid

Siinkohal tasub juhtida tähelepanu ka sellele, et prognoos on lihtsa mudeli simulatsiooni tulemus, mis ei ühti Eesti Panga ametliku prognoosiga. Lähiaastate prognoosi koostamiseks kasutatakse Eesti Pangas makromudelit, mis võtab arvesse enam majandusnäitajate vahelisi seoseid ning väliseelduseid kui siin vaadeldud lihtne mudel.

Mudeli tarvis olen hinnanud jaotatud viitajaga võrrandit, kus Eesti inflatsioon sõltub inflatsioonist Euroopa Liidus, toormehindadest, efektiivsest vahetuskursist, suhtelisest hinnatasemest ning majandustsükli seisust. Võrrandi koefitsiendid on kitsendatud selliselt, et kui hinnataseme erinevus kaob, jääb Eesti inflatsioon Euroopa inflatsiooni keskmisele tasemele. Simulatsiooni koostamisel eeldasin, et SKP deflaatori kasv Euroopa Liidus jääb tulevikus veidi alla 2% aastas ja toormehindade panus Eesti ning Euroopa Liidu inflatsiooni erinevusse puudub.

Hinnakasvu sõltuvusse seadmine hinnatasemete erinevusest on siinkohal suuresti tehniline, aga sellele leidub ka majandusteoreetiline alus. Riikide sissetulekutaseme erinevused on korrelatsioonis hinnatasemega – seost hinnataseme ja sissetulekutaseme vahel nimetatakse Penni efektiks. Hinnatõusu ja tootlikkuse kasvu seob näiteks Balassa-Samuelsoni efekt, mille kohaselt toob tootlikkuse kasv eksportivas sektoris kaasa hinna- ja palgakasvu koduturule suunatud harudes.

Teenusepakkuja hinnatase sõltub kaupade tootjast

Lihtsustatult saab seost tootlikkuse ja hinnakasvu vahel kujutada ette nii, et kaupu tootvad ettevõtted konkureerivad maailmaturul ja palku saavad nad tõsta siis, kui tõuseb nende valmistatud kaupade hind välisturul või kasvab toodang töötaja kohta. Teenuste sektori ettevõtted konkureerivad siseturul ja nende palgatase oleneb kaupade tootjate palgatasemest. Tegelikult on pilt muidugi märksa keerulisem, aga jäägem praegu lihtsustava üldistuse juurde. Kui kaupade tootjate tootlikkus kasvab, tõstavad nad palka. Sama teevad ka teenuste tootjad, kes aga tõstavad palka tänu hinnakomponendile, mitte tootlikkusele. Selle tulemusel tõuseb majanduse makrotasandil koos tootlikkuse kasvuga ka hinnatase.

Eesti hinnad on tõusnud koos reaalse sissetulekuga, seega ei ole põhjust öelda, et Eestis tootlikkuse ja hinnakasvu vaheline seos ei kehti. Juhul kui tööjõukulu kiire kallinemise põhjuseks on tootlikkuse kasv ehk reaalne konvergents, ei kujuta tööjõu kallinemine konkurentsivõimele otsest ohtu. Nominaalse tööjõu ühikukulu 13% tõus kolme aasta jooksul on aga kiire ning võib siiski osutada, et majanduses on probleeme. Seetõttu tuleb jälgida, et majanduses ei tekiks teisi tasakaalustamatuse ilminguid, mis võivad viia konkurentsivõime kaoni.

Allikas: Eesti Panga blogi