Eesti Energia kahjumlike projektide katmine pärsib eksporti

Otsus maksta taastuvenergia toetuseid Eesti Energia Narva elektrijaamadele (Balti soojuselektrijaama 11. blokk ja Auvere elektrijaam), kus segamini põlevkiviga on võimalik põletada puitu, peataks arengu Eesti taastuvenergiaturul, sest kogu uutele projektidele mõeldud toetused makstaks sinna. Selle otsuse hind ei ole pelgalt taastuvenergia tasud rahas ja mõne välisomanikele kuuluva tuulepargi ehitamata jäämises. Kuna tuuletehnoloogia liidu ettevõtted käivitavad elektrituulikute tootmist, siis pärsib otsus uue tööstuse käivitamist.  Elektrituulikute tööstus on strateegiline tööstusharu, mis saab olla ekspordis edukas vaid koduturu toe olemasolul. Seda kinnitab rahvusvaheline praktika Taani, Saksamaa ja Hispaania näidete varal. Koduturul testitakse uusi mudeleid ja kogutakse vajalikke referentse välisturgudele sisemiseks.

Auvere elektrijaam ei ole praeguste vabaturu elektrihindade juures majanduslikult kasumlik. Otsuse taga on näha riigikapitalismi huvi selleks, et Eesti Energia majanduslikult kahjumliku projekti miinus taastuvenergia tasudega katta. Riigikapitalismi kahjulikkus ilmneb ebaotstarbekalt kulutatud taastuvenergia tasudes, loomata jäänud töökohtades ja Eesti majandusel ekspordist saamata jäänud tuludes. Põlevkivi asendamine puidu masspõletamisega Eesti majandusele kõrgemat lisandväärtust ega täiendavaid töökohti ei loo.

Ebaseadusliku riigiabi risk

Lisaks on reaalne risk ka ebaseadusliku riigiabi näol. Nimelt antud elektrijaamade ehitust korra juba riigi poolt läbi Eesti Energiale antud kapitalisüstide ja tasuta CO2 kvootide eraldamise subsideeritud. Nüüd toimuks topeltsubsideerimine, mis Euroopa Liidu reeglitega on riigiabi keelatud. Keelatud riigiabi toob endaga tagasimakse nõude. Kahju Eesti majandusele oleks märkimisväärne.

Lisaks on vastuolu ka Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega. Euroopa Liidu seatud taastuvenergia toetuste eesmärk on stimuleerida üleminekut fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele. Küsimus ei ole selles, et taastuvenergia tänapäevaste tehnoloogiatega oleks fossiilsetel kütustel põhinevatest kallim. Uue tehnoloogia kasutuselevõtu toetusega stimuleerimise vajadus seisneb selles, et luua uusi rohelisi tootmisvõimsusi, mis praeguste elektrihindadega ei kata kapitali kulukust. Seevastu põlevkivi ja puidu koospõletamise toetamine aitab kanda vaid muutuvkulusid, mis tuuleenergeetikas on sellega võrreldes marginaalsed.

Katelde investeeringut on juba varem toetatud. Lihtsustatult võib öelda, et peale toetuse perioodi suudavad tuulejaamad toota võrreldamatult odavamat elektrienergiat kui puitu kasutavad põlevkivijaamad. Auvere elektrijaama kahjumi katmine taastuvenergia võimsuste rajamiseks mõeldud vahenditega toob aga Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega vastupidise efekti – puidu ja põlevkivi segamini põletamise subsideerimisega hoitakse ka põlevkivi põletamist taastuvenergia toetustega kauem töös. Sisuliselt toetatakse taastuvenergia tasudest kauem keskkonnavaenulikku põlevkivi kaevandamist ja tossutamist. Siin on lisaks topelt toetamisele teine vastuolu Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega ja samuti toetuste tagasinõudmise risk.

Eestis on käivitumas uus märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tööstusharu. Rohelistele energiaallikatele üleminek on globaalne megatrend ja maailmas konkurentsivõimeliste tuulikute tööstuse käivitamine võimaldab Eesti majandusel olla sellest protsessist kasusaajate, mitte raha väljaandjate rollis. Tasub vaadata laiemat pilti, kui pelgalt riigifirma kahjumliku projekti katmine. Sest ainult nii areneb Eesti tööstus ja ekspordivõimekus ning inimestele luuakse uusi töökohti.