Negatiivseks intressiks valmis? Ei!

EKP rahapoliitika ülekandemehhanismi efektiivse funktsioneerimise tagamiseks on vajalik, et seda toetaks ka Eesti seadusandlus. Vastasel juhul ei pruugi poliitika anda soovitud tulemus või võib see kaasa tuua selliseid tagajärgi, mis ei pruugi vastata esialgse poliitika eesmärkidel.

Negatiivsete intressimääradega edastatakse majanduse eri subjektidele signaal, mis peaks soodustama odava laenuressursi kaudu investeerimisaktiivsust ning säästjate korral soodustama tarbimist, misläbi kokkuvõttes peaks see kaasa aitama EKP inflatsioonieesmärgi saavutamisele ning toetama üldist majandusaktiivsust.

Negatiivset intressi ei saa maksta

Eesti seadused ei võimalda kohaldada negatiivseid intressimäärasid pankade klientide hoiustele. Sellega kaasneb siinsele finantssektorile otsene kulu seoses kohustusega maksta kaasatud hoiustelt positiivset intressi, olles samal ajal sunnitud ise rahaturul paigutama kaasatud vahendeid negatiivse intressimäära alusel. Seega tuleb pangal maksta intressi nii hoiustajale kui ka euro rahaturul deponeeritud vahenditel.

Rahaturul pankade jaoks saadolevat tootlust kirjeldavad eri tähtajaga euribori väärtused. 6. novembril fikseeriti esmakordselt ajaloos negatiivne väärtus 6 kuu euriboril, mis on baasintressimääraks enamuses Eestis väljastatud laenudele. Lühema tähtajaga euriborid on olnud miinusmärgiga juba pikemat aega.

Kui ka kaasatud vahendeid kasutavad pangad klientidele laenude väljastamiseks, siis jällegi on finantssektor valiku ees, kas kanda üle hoiustajatel makstav kõrgem intress laenuvõtjatele või aktsepteerida, et laenumarginaal ei kata potentsiaalselt ära laenuga võetavat krediidiriski ja võib sõltuvalt arengutest intressimäärade keskkonnas muutuda olematuks või isegi negatiivseks.

Mõlemal viimasel juhul ei jagu finantssektoril piisavalt tulusid, et ära katta oodatavaid laenukahjumeid ja tegevusega seotud üldkulu. Nendest kaalutlustest lähtuvalt on Eestis tegutsevad pangad rakendanud viimase aasta-kahe jooksul väljaantud laenude puhul laenulepingus tingimust, mille kohaselt loetakse euribori väärtus nulliks, kui see on negatiivne. Seeläbi kannab negatiivsete intressimääradega kaasneva koorma laenuvõtja makstes kinni hoiustaja positiivse intressi. Rahapoliitika ja majanduse üleüldise aktiivsuse eemärgi tõstmisele see kaasa ei pruugi seega aidata, sest pärsib kindlasti investeerimisaktiivsust.

Kuna finantsturud on omavahel seotud, siis piirangud, mida rakendatakse ühe instrumendi (hoiuse) suhtes, loovad lisaks ka arbitraaži võimalusi eri turuosalistele ja võivad seetõttu tuua kaasa ebaefektiivselt toimiva turu ja olulise kulu osadele turuosalistele.