Valetamine ei kuulu börsile

Lühikeses ajahetkes toimuvate suurte börsikäivete ja finantsturu dünaamika tõttu saab siin kas või väikesest valgest valest hetkega hiiglasekasvu Lerna hüdra. Teisisõnu: manipulatsiooni korral tekitatakse ebasoodus või moondunud olukord infoga, kunstlike tehingutega või oma turujõuga. Kahjustatakse börsi läbipaistvust – hindade ja teabe selgust, turu tõhusust ning seeläbi vähendatakse üldist usaldust turu vastu.

Keelatud kogu ELis

Teabel põhinev manipulatsioon kahjustab investori usku tema ja teiste ühetaolisse teavitamisse. Näiteks „kiida ja jäta“ (pump and dump) või „laida ja võida“ (trash and cash) on teabel põhinevad manipulatsioonid, kus manipulaator levitab kuulujutte, mis soodustavad väärtpaberi hinnaliikumist suunas, mis on manipulaatorile kasulik. Järgneb kasumi realiseerimine ehk kas endale kuuluvate aktsiate ost või müük.

Kunstlikel tehingutel põhinev manipulatsioon tähendab ebaõiget teavet väärtpaberite nõudlusest ja pakkumisest. Näiteks läbimüük (wash-sales), mille puhul väärtpaberite kasusaaja omanik või nende rühm tegelikult ei muutu. Hinna manipulatsioon ründab väärtpaberi loomuliku tasakaaluhinna tekkimist. See saavutatakse peamiselt läbi tehingute jada, mis üksikult või kogumis mõjutab aktsia hinda. Turujõul põhinev manipulatsioon saab toimuda juhul, kui isik või isikute grupp kontrollib mõjusat osa pakutavatest väärtpaberitest ning suunab või hoiab hinda. Loomulikult esinevad segavariandid, kus põimuvad eri manipulatsioonide elemendid.

Turumanipulatsioon on ühetaoliselt lahti mõtestatud ja keelatud kogu Euroopa Liidus. Karistatav enamasti rahatrahviga ja paljudes riikides ka pikaaegse vangistusega. Liboriga manipuleerimise taga olnud maaklerile mõistis Briti kohtunik hiljuti 14 aastat türmi. Tema tööandjaks olnud pangad on juhtumi klaarimiseks pidanud maksma miljardeid eurosid.

Usalduse kuritarvitamine

Lugeja võib nüüd õigustatult väita, et turumanipulatsioon ei puutu temasse ning jääb kavalate kauplejate ja jonnakate järelevalvajate pärusmaaks. Näib, et kahju ei tekitata ja osavalt infot käsitsedes hoopis teenitakse. Nii võib küsida ka korruptsiooni kohta. Äkki riigiettevõttele „õigete“ transpordivahendite ostmise eest altkäemaksu saav juht on hoopis osav ärimees, kes igale kodanikule otsest varalist kahju ei tekita ning teabega manipuleerides teenib endale lisa?

Usalduse või turu kuritarvitusega riivatakse paari olulist hüve. Esiteks, rikutakse konkreetse äri ja tema esindaja vahelist usaldussuhet. Teiseks, moonutatakse ühetaolisi võimalusi, vaba konkurentsi või efektiivsust. Millist väärtust pikemas plaanis loob halvema kvaliteediga kallimaid masinaid müüv, kuid esindaja suhtes osav altkäemaksuandja? Kolmandaks – õõnestatakse avalikku usaldust toimimiskeskkonna suhtes. Üksik tegu ja järgnev avalikkuse hinnang võib üle kanduda kogu valdkonnale. Kui aga ärivaldkonna valuuta on usaldusväärsus, siis taoline ülekandemehhanism on halbade tagajärgedega ka ausatele.

Pensionifondid investeerivad börsi vahendusel. Äridel ja ühiskondadel läheb objektiivsetel põhjustel paremini või halvemini. Seda peegeldavad börsiindeksid oma liikumisega, seda peegeldab pensionifondide puhasväärtus. Selline liikumine on normaalne, selline tururisk kuulub investori ja tulevase pensionäri tolerantsi piiridesse. Usutavasti aga ei soovi keegi, et pelgalt valetamise või vigurdamise tõttu börsil meie pension väheneb ja selle arvel kurikael teenib; et kaotame ehedat raha ja elukvaliteeti ning mis peamine – et tummade tunnistajatena paneme tule alla finantsturu usaldusväärsuse.