Soome langus nõelab Eestit

Tänavu esimese poolaasta lõpus leidis Soome majandus end üsna ebatavalisest positsioonist. Rikkaimate klubisse ja oma konkurentsivõime ning innovaatilisuse poolest pidevalt maailma kõige tugevamate hulka kuuluv Soome oli teises kvartalis ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, mille majandus võrreldes esimese kvartali ja eelmise aastaga kahanes. Tõsi küll, tühised 0,4 ja 1,0%, aga ikkagi oli see Euroopa üldiselt stabiliseeruva majanduse foonil selge tagasiminek.

Kui tavaliselt pole sellise marginaalse kõrvalekalde pärast tasunudki eriti pead murda, tundub praegu, et tegu on millegi olulisemaga kui protsendipunkti suurune tsüklinihe: nimelt fundamentaalse iseloomuga kohanemisraskustega Soome sotsiaalmajanduslikus ülesehituses. Paraku on sellistest kohanemisraskustest väljatulek raske ja aeglane. Liiati ei saa keegi garanteerida isegi seda, et see üldse võimalikuks osutub. Maailmas on ju palju selliseid riike, kelle kohta võib öelda – endised rikkad riigid. Ükskõik, kas siis enda poliitikavigade või maailmas aset leidnud suurte muutuste tõttu.

Oma majanduskasvule uut tuge otsivale Eestile ei tähendaks selline areng Soomes midagi rõõmustavat. 

Soome peab leidma uudsed lahendused

Soome ei saa praeguses olukorras kuigivõrd toetuda eelmistest kriisidest väljatuleku kogemustele, sest nii maailm kui ka Soome on viimase kümne-kahekümne aastaga liiga palju muutunud. Esiteks pole Soome valitsusel enam kasutada neid hoobasid ja ressursse, mida ta veel vähem kui paarkümmend aastat tagasi kasutada sai. Teiseks on globaliseerumine astunud suure sammu edasi ja aneemilise majandusega maailmas, tingimustes, kus kapital vabalt liikuda saab, leidub järjest vähem investoreid, kes sellisesse kallineda ähvardavasse majanduskeskkonda investeerida soovivad.

Eestile võiks selline olukord ühest küljest tähendada mõnevõrra suuremaid Soome investeeringuid, kuid paraku pole neid seni eriti märgata. Ilmselt pole meie majanduskeskkond selleks eriti soodne. Odavuse võlu on kadunud ja pole märgata, et siin toimuks pidev ja tajutav tegevus investeerimiskeskkonna parandamiseks.

Kuid ka juhul, kui me suudame end millegagi investoritele huvitavamaks muuta, peame senisest rohkem hakkama mõtlema uutele partneritele ja turgudele. Arvestama sellega, et vananeva rahvastikuga Euroopa turu kasv ei saa juba objektiivsetel põhjustel pikas plaanis paljude arengumaadega sammu pidada.

Nii Soome kui ka meie peame arvestama sellega, et surve heaoluriigile on kõigi nende jaoks, kes esindavad maailmamajandusest vähemat kui 50%, vääramatu jõud; et selsamal moel nagu on ühtlustunud maailma kaubalettidel olevad kaubad, hakkab ühtlustuma ka kaupades sisalduva lisandunud väärtuse jaotus ja koos sellega ka töötajate sotsiaalsed garantiid.