E-Eesti ainulaadne võimalus

Praegu on maailmas laiali kümneid miljoneid ekspatriaate ehk inimesi, kes subjektiivsetel kaalutlustel on lahkunud oma sünnimaalt ning resideeruvad kuskil mujal riigis. Jättes kõrvale kalevipojad ehk siis majanduspõgenikud, kes läinud rohkem arenenud riiki kõrgema palga jahile, ning ka pensionärid, jääb alles märkimisväärne hulk elujõulisi tegelasi, kelle patriotism on asendunud teiste kriteeriumitega. Olgu nendeks siis parem kliima, ilusamad tüdrukud/poisid, turvalisem ja kvaliteetsem elukeskkond laste üleskasvatamiseks vms.

Valdavalt on tegu produktiivseimas eas inimestega, kellele elu sünniriigis on ennast ammendanud sõltumata sissetuleku suurusest. Päritoluriikide järgi ei ole väga lihtne üldistada, sihtgrupis on inimesi igalt poolt maailmast. Kõigil neil on mingi riigi kodakondsus, mida nad vahetada ei plaani, samuti on neil olemas resideerumisriik, kus neile mingil subjektiivsel põhjusel meeldib elada. Neil olemas oma töö või äri, mis loob neile sissetulekut. Sageli on sissetulek mingil viisil internetipõhine.

Märkimisväärsel osal neist on aga teatav probleem n-ö ärilise kodusadamaga ehk siis kohaga, kus neil oleks registreeritud ettevõte ja kus nad saaksid vastu võtta oma äritregevusega teenitud raha. Kõrge maksukoormuse tõttu või muudel põhjustel ei taha nad oma sünniriigis ettevõtet registreerida. Lisaks sellele ei ole nende sünnimaal ehk siis passiriigil mingit seost ega ka mingeid teeneid nende praeguse äritegevusega.

Elukohariigis tavaliselt puudub hästiarenenud tugiteenuste baas ning ka hästitoimiv internetipangandus. Samuti võib olla probleemiks märkimisväärne kultuuri- ja keelebarjäär. Näitena võib tuua internetivaldkonna äri ajava rootslase, kes elab juba aastaid Tais ja müüb mingit teadmistepõhist toodet või teenust üle interneti Austraaliasse. Tal puudub huvi ja ka mitteresidendina vajadus maksta oma teenitud tulu pealt ülikõrgeid makse Rootsi. Samas ei ole näiteks Tais välismaalasel võimalik mõistlikul viisil ettevõtet omada, sõltumata asjaolust, et ta on seaduslik resident.

Katmata vajadused

Praegu on selle turuosa katnud mingil viisil offshore-tööstus, kuid see ei kata selle segmendi tegelikke vajadusi. Lisaks sellele on offshore-temaatikal paratamatult juures maksudest kõrvalehoidumise lõhn, mis antud segmendi puhul ei ole õige. Nad ei ole kellegi maksuresidendid ning kuuluvad iseendale. Nad ei hiili maksudest kõrvale, nad ei resideeru passiriigis, nad ei teeni raha passiriigis, samuti ei teeni nad raha elukohariigis, vaid hoopis kulutavad seda seal. Samas puudub neil täiuslik instrument toimiva ärikeha ja panganduse kaudu.

Äritegevus saab olla mõistlikult maksustatud ainult juhul, kui see toimub mingi riigi geograafilisel territooriumil. Väga paljud riigid vastavalt on nii ka oma seadusandluses sätestanud, osad jätnud selle kas teadlikult või kogemata märkamata.

Eestil on olemas e-residentsus ja hästitoimiv internetipangandus. Puudu on vaid võimalus muuta e-residentsuse saamine kättesaadavamaks (näiteks Manila lähistel resideeruva hollandlase jaoks ei ole just väga ahvatlev sõita Tokiosse EV saatkonda sõrmejälgi andma). Samuti tuleks selle lähenemise realiseerimiseks luua ettevõtlusvormina mitteresidendi äriühing või siis maksuerisus, mis välistab vajaduse kohaliku maksuametiga suhtlemiseks. Headeks näideteks on Araabia Ühendemiraatide RAK IC äriühing või Hongkongi maksuseadustik.