- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asekantsler: miks peab maksuametile rohkem jõudu andma
Rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov selgitab, miks tuleb maksuametile õiguseid juurde anda.
Maksukorralduse seaduse muudatus taotleb suuremat selgust ja efektiivsust ning sellega kaoksid vääriti mõistmise võimalused. Maksupettused imekombel ei kao, küll aga annavad täiendused maksu- ja tolliametile (MTA) tuge maksupettusele jälile jõudmisel. Hea meel on tõdeda, et eelnõus on sees ka ettevõtjate endi mõtted, mis parandavad konkurentsitingimuste läbipaistvust.
MTA-l on juba õigus viia läbi kontrollitoiminguid konkreetses maksumenetluses. Praktikas on see tagajärgedega tegelemine. Ent tolliasjades saab teha toiminguid ka õigusrikkumise ärahoidmiseks, nt kontrollides pagasit või postisaadetist, kus konkreetset rikkumist ette ei tea ja seda ju enamasti ei olegi. Laiendades õigust ka maksuvaldkonnale, saame tagajärgi hoopis ennetada. Mõnel juhul ei anna tagantjärgi kontroll mingit tulemust, nt väliürituse puhul, kui see on läbi. Samuti on raske ette kujutada ehitusel kasutatud armatuuri koguse ja päritolu kontrolli, kui seda ümbritsev betoon on juba kuivanud ja hoonegi püsti. Riigikohtu suuniste järgi saab seda õigust kasutada vaid siis, kui on piisavalt põhjendatud, mis on „need erilised asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases korras.“
Auk vaatluses tuleb kaotada.
Seadust tähenärija täpsusega lugedes saab MTA praegu vaadelda ettevõtluses kasutatavat vallasvara kas ainult majandustegevuse kohas või siis, kui see on usaldatud kolmanda isiku kätte. Kui aga maksumaksja ise kasutab seda kuskil mujal, siis vaatlus ei ole järsku enam võimalik. Soov see auk likvideerida tuli küll välja autovaatluste debattidest, kuid seaduse mõtte ja eesmärgiga vastuoluline lünk puudutab ükskõik millist vallasvara. Samas jääb ka edaspidi kehtima piirang, mis ei luba avada lukustatud ruume, korraldada läbiotsimist või siseneda eluruumi elanike nõusolekuta.
Kui varem sai MTA vajadusel sideoperaatoritelt pärida infot sideteenuse osutamise kohta, siis vahepeal muutus praktika nii, et sellist infot enam ei väljastata. Kuigi suhtluse sisu oli ja jääb MTA eest tavamenetluses varjatuks, hakkas ka tehniliste detailide suhtes karmistunud praktika takistama efektiivset maksumenetlust.
Kui pole infot, kes on firma nimele vormistatud telefonide kasutajad, kelle nimel on side- või kaabel-TV lepingud ning kes tegelikult sideteenuste eest tasub, on raske hinnata kulude seotust ettevõtlusega või tuvastada tehingu osapooli nn ostja-müüja tüüpi maksupettustes. Õigus pöörduda operaatorite poole on eelnõu järgi siiski piiratud – esmalt tuleb küsida maksumaksja enda käest. Ka on seaduses täpselt kirjas, mida tohib küsida.
Kinnisvara ostetakse ärile, kasutatakse ise.
Viimasel ajal on kasvanud käibemaksu tagastusnõuete hulk, kus äriühingud soovivad tagasi saada uute korterite ostmisel tasutud käibemaksu. Tegelik põhjus on üha sagedamini see, et kinnisvara ostetakse erakasutusse ja uue eluruumi puhul soovitakse lisaks saada riigilt tagasi sisendkäibemaks. Mulluse kontrolli tulemus oli ligi 5 miljonit eurot maksunõudeid. Nagu näha, ei ole tegemist pisiprobleemiga.
Eelnõu parandab ka ettevõtluskeskkonda ja lihtsustab maksuvõla ajatamist. Vastavalt kaubandus-tööstuskoja ettepanekule avaldatakse edaspidi ettevõtte käibemaksu summa ja töötajate arvu kvartaalselt. See on täiendus juba praegu toimivale makstud maksude info avalikustamisele, mis muudab konkurentsi tingimusi läbipaistvamaks. Need andmed on praegugi avalikud, kuigi kõigest kord aastas majandusaasta aruande osana.
Kohendatakse ka ajatamist pakkudes võimalust ajatada maksuvõlga ette, kui maksumaksja teab, et mingi tulevikus tekkiva kohustuse täitmiseks puudub tal piisavalt raha. Praegu saab ajatada üksnes juba tekkinud võlga.
Seaduse muudatus aitab õigusruumi täpsustada ja kõik selle nimel, et maksude kogumine oleks tõhus ja ärikeskkonna võrdsust toetav.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele